Justiitsministeerium asub välja töötama muudatusi, et vähendada riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisega kaasnevat töökoormust.
Ministeerium tahab vähendada salastatud info hulka
4. august 2013, 22:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium märkis riigiasutustele saadetud väljatöötamiskavatsuses, et uue regulatsiooni loomisega võiks väheneda riigisaladuste hulk ja teabetöötlejate töökoormus, kuid samal ajal tuleb tagada salastatud teabe kaitse.
Seaduste muutmiseks pakub ministeerium dokumendis välja seitse võimalust alates sellest, et muuta osa infot, mis praegu on piiratud tasemel riigisaladus, asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kuni selleni, et vähendada riigisaladuste tasemeid või lihtsustada salastatud teabe töötlemise nõudeid. Lisaks kaalub ministeerium salastatuse tasemete defineerimist, dokumendiregistrite infotehnoloogilist ühtlustamist ja pädevuste täpsustamist riigisaladuse valdkonnas.
Justiitsministeeriumi analüüsist on selgunud, et riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisel seondub kõige suurem töökoormus piiratud tasemel teabega. Salastatud info on liigitatud neljaks ning piiratud tase on neist esimene, millele järgnevad konfidentsiaalne, salajane ja täiesti salajane tase.
Ministeerium märkis probleemi kirjeldades, et esiteks on Eestis palju inimesi, kellel on piiratud tasemega salastatud teabele ligipääs, ning teiseks on suur ka piiratud tasemega teabe hulk. Hinnanguliselt moodustavad kuni 70 protsenti kogu teabekandjate hulgast piiratud tasemega korrakaitse riigisaladust sisaldavad teabekandjad.
Riigisiseste reeglite muutmisel tuleb ministeeriumi kinnitusel hinnata, kas piiratud tasemel salastatud teabe töötlemise reeglid on liiga ranged ja kas osaliselt on võimalik asendada julgeolekukontroll taustakontrolliga.
Justiitsministeerium selgitas, et tundlike ametikohtade puhul on asutustel kiusatus suurendada taustakontrolli huvides salastatud teabele juurdepääsuõiguslikke ametikohti ilma, et neil oleks tegelikult vajadust riigisaladusi teada. Julgeolekukontrolli tehakse ka teenindavale personalile nagu koristajad ja valvurid ning ka riigiasutuste eraõiguslike lepingupartnerite, näiteks Riigi Kinnisvara AS töötajaile, kel pole riigisaladuse teadmisvajadust, kuid kes liiguvad turvaalal.
Samas pole praegu üheselt selge, kas ja kuidas inimesi enne piiratud tasemel salastatud teabele juurdepääsu andmist kontrollitakse. Viimase probleemi lahendamiseks on justiitsministeerium koostanud eraldi väljatöötamiskavatsuse.