Erariietes politseinikud kontrollivad Tallinna avalikes kohtades, kas alaealised tarbivad alkoholi ja suitsetavad. Keskmiselt tabatakse nädalas kümme patustajat.
Erariietes politsei – alaealiste korrarikkujate hirm
Politseijaoskonnas oodates siseneb ruumi erariietes politseinik Anna Nosko, kes näeb tööpäeva lõpu kohta liiga krapsaks välja – esimene mõte erapatrullist osutus õigeks.
«Tulge meie järel, kui kaotsi lähme, helistame,» lausub seejärel Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna noorsooteenistuse vanem Vitali Matvejev. Nelja politseinikuga autos sõidan teadmata suunas. Esimeses sihtkohas, linnahalli parklas astuvad autost välja kaks meest ja kaks naist – erariietes noorsoopolitseinikud. Vitali teksakostüümile annab ametlikkust vaid raadiosaatja, koos veel kolme politseinikuga annab seltskond välja suvitajate seltskonna mõõdu. Nende loomulik olek ei ärata kahtlust avalikus kohas šampusepokaale kokku löövatel tüdrukuteõhtulistel, kelle õhtu saab äreva noodi hetkel, mil politsei pidutsejate ringi astudes end tutvustab ja palub isikut tõendavat dokumenti näidata.
Vitali selgitab, et kui patrullitaks politseiriietes, oleks näiteks suitsukoni, mille pärast avalikus kohas suitsetavat noort korrale kutsuma läheks, juba enne prügikastis, kui politsei jõuaks autost väljagi tulla. See on tavaline käitumine.
Reede õhtu kohta on linnahalli ümbruses vähe inimesi ning patrulli käigus on noorsoopolitseinik Vitali Matvejevil võimalus pikemalt oma tööst rääkida. «Politseil on kindlad asukohad, mida nad regulaarselt kontrollimas käivad.» Peamiselt on need pargid, aga ka linnahall. Politsei toob välja, et linnahall on vaikne koht, kus ei käi politsei nii tihti kui näiteks Tallinna vanalinnas.
Alkoholi saab kergelt
Avalikus kohas on korrarikkumisi üldjuhul enim nädalalõppudel, kuid suviti on paljud linnas pidutsejad sõitnud linnast välja puhkama. Peamiselt eksitakse alkoholi- ja tubakaseaduse vastu, samuti on probleem mokatubaka ja narkootikumide tarvitamine. Politseinike sõnul tarvitavad alaealised rohkem kergemaid uimastavaid aineid, näiteks kanepit, ning süstivaid alaealisi on vähe. Statistika näitab, et narkokuritegude arv on võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenenud ja alkoholiseaduse rikkumist on vähem kui eelmisel aastal. «Prioriteet on meil vahendamine ja müük. Asi on selles, et alkoholi saab kergelt kätte,» selgitas Matvejev. Põhitähelepanu pööratakse seetõttu täiskasvanutele, kes alaealistele alkoholi ja tubakat ostavad.
Matvejevi sõnul esineb selliseid korrarikkumisi kõige sagedamini 15–17-aastaste noorte seas. «Ei jõua ära oodata täisiga,» nendib Matvejev, tuues kohe näiteks, kuidas tabati noormees, kel jäi vaid pool aastat täiseast puudu, kuid ometi ei saanud politsei reageerimata jätta, kui noormehe joove oli 1,10 promilli. Matvejevi ligi 20 aasta pikkuse teenistuse jooksul on kõige noorem tabatud alkoholi tarvitaja 10-aastane. «Sellises vanuses lõppeb see pea alati mürgitusega ja kutsutakse kiirabi kohale.»
Üks probleemne rühm on kodutud, kes alaealistele keelatud aineid ostavad. «Kui alaealine annab ühe euro lisaks, siis kodutu läheb ja ostab talle,» sõnab Matvejev. Tema sõnul andis üks alaealine kord kodutule raha suitsupaki ostmiseks, kuid tegelikult otsustas kodutu rahaga minema jalutada. Selle loo meenutamine võtab ka kogenud politseinikul suu muigele. «Seejärel helistas laps numbrile 110, rääkis, et onu võttis ta raha ära, ja siis pärast tunnistas üles, et andis talle raha sigaretipaki ostmiseks,» räägib Matvejev.
Pärast jalutuskäiku linnahalli juurde suundutakse vanalinna parkidesse. Kanutiaias jäävad politseipatrullile silma kaks noort suitsetavat neidu. «Tüdruk ütles, et ostis suitsupaki eile kuskilt Lasnamäe poest – tuvastame ära, kust ta ostis, ja seejärel anname menetlemise edasi Ida politseijaoskonnale,» ütleb Matvejev. Ühe tüdruku suitsupakis oli 15 sigaretti ja teise omas seitse sigaretti, mis tähendab, et üks on ööpäeva jooksul suitsetanud viis sigaretti ja teine 13.
Politsei sõnul ei aita ainuüksi alaealiste tabamine ja väärteole viitamine probleemi lahendamisele kaasa, vaid on vaja tuvastada, kust alaealine alkoholi või tubakat sai.
Matvejev toob välja peamised põhjused, miks alaealised endi sõnul meelemürke tarvitavad. «Sõbra sünnipäev, kooli lõpetamine. Väga populaarne on öelda, et kodus on probleemid ja tuju on selline, et peab näiteks jooma.» Iga sellise väite puhul aga saadab politsei teatise sotsiaalosakonda, kes hakkab saadud teabe tõesust kontrollima ja tegelema võimaliku probleemiga. «Ma ei oska öelda, kas kontrollivad kõiki, aga see on nende pädevuses,» lisas Matvejev. Kokku tuvastati õhtu jooksul kaheksa väärtegu.
Napsune seltskond pargis
Õhtu märkimisväärseima leiu otsa satuvad politseinikud Wismari pargis, kus istub seltskond, neljal alaealisel tuvastatakse alkoholijoove. Seltskonnas eristub mitu erinevat mustrit: kõige suurema joobega (üle 1 promilli) noormees on alandlik ja vaikne, seejärel kohtavad politseinikud juba nägu- ja nimepidi tuttavat noormeest, kes väidab, et tal pole isikut tõendavat dokumenti kaasas – politsei mälu aga nii kergelt ei peta.
Lisaks on seltskonnas üks vaikivalt protestiva olekuga neiu ning noormees, keda võib pidada õhtu kangelaseks. Väidetavalt Hiiumaalt, ilma isikut tõendava dokumendita. Noormees tundub terane ning seadustest teadlik. Ladunud välja koti sisu, lebab maas raamatute ja riiete vahel peaaegu tühi viinapudel. Kuna noormehe käitumisest õhkub enesekindlust – väidetavalt on ta sünniaasta 1994 –, võib teda esialgu uskuma jääda.
Kuid noormehe käitumine annab politseile põhjust noormehe koti sisuga hoolikalt tutvuda ja nii leitakse roheline õpilaspilet, mis tõendab noormehe tegelikku vanust ja elukohta. Nii läheb noormees koos kolme sõbraga ootama politseiauto saabumist, mis viib noored politseijaoskonda seletusi kirjutama ja kainenema.
Alaealiste väärteod, seisuga 02.08.2013:
Alkoholiseaduse rikkumised
2010 – 4594
2011– 5520
2012– 4657
2013 – 3073
Tubakaseaduse rikkumised
2010– 3676
2011– 4149
2012– 3921
2013 – 2802
Narkoväärteod
2010– 74
2011 – 119
2012– 143
2013– 154