KRA: kutsealuste hindamine oli kaitseväe tahtmine

Kaitsevägi. Pilt on illustratiivne. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kaitseressursside ameti (KRA) avalike suhete nõuniku Anne Osveti sõnul oli see kaitseväe tahe mõõta ja hinnata ajateenistusse kutsutud inimesi ning selekteerida nende seast välja võimalikud autojuhid ja jaoülemad.

Osveti sõnul tehti otsus kasutada kutsealuste hindamiseks Thomase-meetodit aastal 2005, toona tegid otsuse kaitsevägi, kaitseministeerium ning KRA. Viimane viib testi läbi, kuna tegeleb kutsealustega kuni väeosa väravani, sealt edasi tegeleb nendega väeosa arst.

«Kaitseväel oli tahtmine saada eelvalik väeossa saabuvate sõdurite kohta. Selle testiga määratakse inimese eeldused, kas jaoülema tööks või autojuhi tööks. Ei mõõdeta inimese isiksust või valmidust ajateenistus läbida. Testiga selgitatava jaoülema või autojuhi omadustega inimese profiili on koostanud kaitsevägi,» ütles Osvet.

KRA arstlikes komisjonides hinnatakse aastas ligi 12 000 kutsealust, mistõttu sõduriomaduste hindamiseks valitud testi peab olema lihtne täita ning see peaks andma vastuse koheselt.  Sellest tulenevalt ei saa KRA arstliku kontrolli käigus läbi viia testi, mille tulemuste selgumisel on viiteaeg.

Miks 2005. aastal valiti Thomase-meetod sõdurite hindamiseks, ei osanud Osvet öelda.

Küsimusele, miks pärast 2009. aastal selgunud asjaolu, et test ei sobi militaarvaldkonda, uut vahendit ei otsitud, vastas Osvet, et kaitsevägi on seni olnud testi tulemustega rahul ja ju ei nähtud vajadust millegi muu kasutamiseks.

Thomase-meetodi maaletooja OÜ SLG Thomas International Baltic esindaja Eija Saarenmaa ütles Postimehele, et 2009. aastal tehtud testi valideerimisuuring on vigane ja ebapädev. Millistes aspektides uuring ei päde, ei osanud Saarenmaa selgitada. Kuid märkis, et uuring on teaduse nime all ühe meetodi mahategemine.

Ta märkis, et 2005. aastal osutus Thomase-meetod valituks konkursil, kus osales SLG ja veel üks pakkuja. Oma toonase konkurendi nime Saarenmaa avaldada ei soovinud.

Saarenmaa sõnul kasutavad seda meetodit ka äriettevõtted ning veel mitmed avaliku sektori asutused, seda nii uute töötajate värbamiseks kui meeskondade loomiseks.

Kaitseressursside ameti (KRA) tegevust kutsealuste hindamisel kritiseerisid eile nii erukolonelleitnant Leo Kunnas kui ka kaitseväe psühholoog Urve Kaur. Viimase hinnangul on KRA töö muutunud talumatuks.

Oma Postimehes avaldatud arvamusartiklis väljendas Kaur isiklikke seisukohti, mis ei pruugi ühtida kaitseväe ja ministeeriumi omadega. Ta juhtis tähelepanu sellele, et KRA pruugitav Thomase-meetod on tegelikult kasutuskõlbmatu.

Tartu Ülikoolilt ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustelt telliti 2009. aastal valiidsusuuring, mille tulemused olid jahmatavad: Thomase-meetod ei sobi militaarkonteksti.

Ka kaitseminister Urmas Reinsalu on teadlik, et konkreetsete psühholoogiliste abivahendite sobivuse kohta on esitatud vastakaid seisukohti. Probleemide lahendamiseks on moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad kaitseministeeriumi, kaitseväe ja kaitseressursside ameti töötajad. Minister ütles, et on Kauriga kohtunud. «Olen tema tähelepanekuid arutanud ning teinud töörühmale ülesandeks tema esitatud seisukohad läbi töötada,» lausus ta.

KRA peadirektori Kairi Rikko sõnul pole aga kutsealuste peal rakendatav analüüs tundmatu, vaid rahvusvaheliselt tunnustatud hindamismeetod, millele Briti Psühholoogide Liit on andnud psühholoogilise testi registreerimise sertifikaadi. Eestis kasutatakse seda meetodit 2007. aastast, ühegi teise riigi relvajõud Thomase-meetodit ei tarvita.