Endine kaitseminister Jaak Aaviksoo pole kursis, kas kaitseministeerium on otsustanud töökõlbmatuks peetava Thomase meetodiga kutsealuste selekteerimist jätkata või mitte. Ta lisas, et tollase töökorralduse kohaselt oli see kaitseressursside ameti (KRA) otsus.
2009. aasta detsembris pöördus kaitseministeeriumi poole riigikontroll. Küsimused puudutasid Thomase meetodi kasutamist. Täpsemalt päriti, kuidas on arvestatud professor Jüri Alliku eestvedamisel tehtud pöördumist ajateenijate hindamiseks kasutatava meetodi sobimatuse kohta, millistel kaalutlustel jäeti sobiva meetodi valimisel tegemata riigihange ning millistest kriteeriumidest lähtuvalt on valitud ajateenijate hindamise aluseks olev Thomase meetod.
Tollane kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas riigikontrollile 2010. aasta jaanuaris. Muu hulgas mainis ta, et meetodi valimiseks moodustati 2005. aastal töörühm. Viimase koosseisu olid määratud ministeeriumi, kaitseväe ja KRA esindajad. Ministri teatel pidid olema täidetud järgmised kriteeriumid: test pidi olema tõestanud oma väärtust Eesti kultuuriruumis, läbiviimine pidi olema lihtne ja kiire, meetod pidi olema võimaldama hinnata ajateenija sobivust valiidsel ja kiirel viisil. Lisaks pidi olema test adapteeritud nii eesti kui vene keelde.
Aaviksoo vastas riigikontrollile, et tol hetkel kehtinud riigihangete seadusest tulenevalt polnud KRA-l tarvis rakendada riigihangete seadusest tulenevat korda. Hankeleping sõlmiti 2006. aasta märtsis.
Millistest kriteeriumidest lähtuvalt Thomase meetod valiti? Kuidas on arvestatud professor Alliku eestvedamisel teostatud Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeastuste uuringut? Eeltoodud küsimustele kaitseminister Aaviksoo tollal põhjendusi välja ei toonud. Tema sõnul moodustati analüüsiks töörühm.
Erinevad arvamused
«TÜ psühholoogide arvamus oli mulle toona teada, nad pakkusid asemele ka paremaid teste. Aga ma ei pidanud otstarbekaks, ega pea ka täna otstarbekaks, et ministri tasemel peaks sekkuma konkreetsete toodete hangetesse,» ütles Aaviksoo täna valitsuse pressikonverentsil ja lisas, et see peaks kuuluma hankija pädevusse.
KRA hinnangul on test sertifitseeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud hindamismeetod. Koostöös kaitseväega on välja töötatud Eestis kasutatav jaoülema profiil ning autojuhi profiil, mis on aluseks eel- ja põhikutsetesse valimisel.
«Siin pole väga suurt erinevust militaarvaldkonna või mõne muu ameti kutsesobivuse hindamisel. Arusaadavalt ei ole test absoluutse täpsusega,» ütles KRA avalike suhete nõunik Anne Osvet.
Kaitseministeeriumi sõnul on kaitsevägi ja KRA veendunud Thomase testi kasutamise vajalikkuses täiendava abivahendina kutsealuste võimekusele hinnangu andmiseks.
Toimetuse käsutuses oleva dokumendi kohaselt on üksuste ülemad väljendanud teistlaadi arvamust. Nende hinnangul Thomast tõsiselt ei võeta. Muu hulgas väärib mainimist, et dokumendis pole ühegi üksuse ülem kasutatava meetodi suhtes kiitvat hinnangut andnud. Üksuste ülemate nimed, auastmed ja ametikohad on toimetusele teada.
«Kutsesobivustesti tulemused ja hilisem ametikohale määramine ei saa olla üks-üheses vastavuses, sest test ei mõõda kõiki ametikohale määramist mõjutavaid faktoreid. Samas ei tee seda ükski test. Neid objektiivseid piiranguid arvestades võib aga Thomase testi tervikuna tõhusaks pidada,» rääkis kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Linda Raska.