23 riigis korraldatud õpetajauuringust selgus, et Eesti õpetajad paistavad silma oma edumeelsusega. Sellest hoolimata kasutatakse siinsetes koolitundides teiste riikidega võrreldes enam traditsioonilisi õpetamismeetodeid.
Eesti koolmeistrid õpetavad nagu ennevanasti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) eile avalikustatud õpetajauuringu kohaselt on Eesti koolides teiste riikidega võrreldes kõige kõrgem koolitundides õppimisele ja õpetamisele kasulikult kulutatud aeg, teatas haridusministeerium. Eesti torkas silma ka tugeva tunnidistsipliiniga.
Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) vene keele õpetaja Natalja Erichi sõnul oleneb väga palju konkreetsest klassist, kuid tal enda õpilastega üldjuhul distsipliiniprobleeme ei ole.
«Vene keele puhul oleneb laste õppimistahe palju ka parasjagu riigis toimuvast ja sellest, mida kodus ja mujal kuuldakse. Paljud põhikooliõpilased ütlevad, et nemad ei tahagi vene keelt õppida, sest neil ei lähe seda vaja,» ütles rohkem kui kümneaastase staažiga õpetaja.
Uuringu järgi kulub Eestis, Bulgaarias, Leedus ja Poolas õpetajatel ligi kümnendik tunni ajast korra loomiseks, nende Brasiilia ja Malaisia kolleegidel kulub selleks ligi 17 protsenti tunnist.
Ehkki Eesti õpetajate pedagoogilised veendumused on ühed edumeelsemad ja nüüdisaegsemad, on klassis kasutatavad õpetamispraktikad pigem traditsioonilisemad kui teistes riikides.
«Loovuse paneb paika koormus,» lausus GAGi haridustehnoloog ja inglise keele õpetaja Ingrid Maadvere. Tema sõnul vastab tõele väide, et kui õpetajal on juba üle nelja tunni päevas, on tegu haltuuraga. «Iga päev kuus-seitse tundi andes ei suuda ükski õpetaja igaüht neist pärliks teha,» lausus naine.
Maadvere ise on enda keeletundides kasutanud näiteks ajaveebi pidamist ning lasknud õpilastel enda suuline tekst salvestada ja hiljem analüüsida.
Tallinna 37. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Edward Kessi sõnul peavad tunnid olema küll mitmekesised, ent samas ka tasakaalustatud. «Kogu aeg ei saa ju tsirkus olla,» sõnas ta.
Uuringust selgus ka, et Eesti õpetajate rahulolematus on üldjuhul seotud kooliväliste, endast ja kolleegidest vähesõltuvate asjaoludega: esmajoones õpetajakutse vähese tunnustamisega ühiskonnas. Rahulolematuse üheks allikaks on aga õpilaste hooletu suhtumine ja halb käitumine.
Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi direktori Eero Järvekülje sõnul on ühiskonna poolt õpetajatele pandud surve väga suur.
«Kriitikavõime on meie õpetajate puhul suur pluss. Nad teevad küll palju, kuid teavad, et paremates tingimustes suudaksid veel rohkem,» ütles ta. «Meie järeltuleva põlve huvides pole aga midagi liiga palju – seetõttu peabki ideaal käima tegelikkusest ees.»