Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Tartu piirkonna juhatus lükkas tagasi Riho Illaku sooviavalduse astuda erakonna liikmeks. Piirkonna juhi Peeter Laursoni sõnul põhjustasid eitava vastuse valeandmete esitamine ning võimalik seos KGBga.
IRL eiras Illaku avaldust, viidates tema seotusele KGBga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laursoni sõnul ei kinnitatud Illakut IRLi Tartu piirkonna liikmeks, kuna ta esitas eestseisusele valeandmeid. Nimelt nimetanud mees erakonna esimeest Urmas Reinsalu enda soovitajaks. Illak ei salga, et ta võis Reinsalust valesti aru saada. Mehed kohtusid aasta alguses ning vestlesid Tartu elu edendamise teemal. Reinsalu öelnud, et erakonna siseküsimustes kaasarääkimiseks tuleks mehel parteiga liituda. Illak võttis seda aga soovitusena.
Piirkonna juhatuse esimees lisas, et see polnud siiski ainus põhjus, miks Illakut ei kinnitatud. «Lähtudest ikkagi Pesti raamatust («Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972-1987» – toim), Lagle Pareku mälestustest ja kui me siin seda veel lehest loeme… Kui see peaks tõde olema, siis ma ei näe, et sellise minevikuga KGB tegevusele kaasaaitajal peaks meie erakonnas kohta olema,» rääkis Laurson.
Võimalik KGB minevik polnud otseseks põhjuseks. Kas Illak oleks tõeste andmete esitamise korral vastu võetud? «Ei oleks pruukinud,» ütles Laurson. Tema sõnul võinuksid sellisel juhul segada teised põhjused, kuna erakondadele on ette heidetud kahtlase minevikuga inimeste parteidesse vastu võtmist. «Illaku suhtes on mitmeid asju, mille pärast me teda ilmselt erakonda ei soovi,» rääkis Laurson.
«See seostamine on väga naljakas sõna. Kui inimest kuulatakse üle – kas see on seostamine,» küsib Tulviste.
Kaitsvad argumendid
IRLi pikaaegne liige, «40 kirjale» alla kirjutanud Peeter Tulviste oli Tartu Ülikooli rektor, kes võttis Illaku 1990. aastate keskpaigas enda alluvusse tööle. Tulviste kinnitas, et sellele eelnes ka taustakontroll.
«Loomulikult. Kui ma võtsin inimese tööle prorektori ametisse, siis vaatasin, kas ta on hea kandidaat,» rääkis ta. Endise rektori hinnangul õigustas Illak talle pandud usaldust täielikult, seda nii Tulviste kui tulevaste rektorite jaoks. Tulviste iseloomustas Illakut hea juhina.
Tulviste on kuulnud lugu 1980. aasta juhtumi kohta, mis tema hinnangul vastab ilmselt ka tõele. Selle alusel tema aga Illakut KGBga kindlasti ei seostaks. «See seostamine on väga naljakas sõna. Kui inimest kuulatakse üle – kas see on seostamine,» küsib Tartu Ülikooli endine rektor ega mõista süüdistuste alust.
Endise Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei liiget Peeter Oleskit peetakse üheks pädevamaks eksperdiks KGB arhiivide alal. Ta oli kursis ka juhtumiga, miks Illakut KGBga seostatakse.
Oleski sõnul on seostamine ennatlik ning seesuguste süüdistuste esitamiseks tuleks taas läbi töötada 1980. aastal juhtunu. Toimik on koostatud vene keeles. Seetõttu tõi ta esile, et see, mida Illak väitis originaalis, on tõenäoliselt esitatud toimiku koostajale vajalikus suunas.
Olesk oli kursis, et KGBga seostamine sai alguse konfliktist Illaku ja Viktor Niitsoo vahel. «Niitsoole väänati paragrahvitäis karistusi ja minu teada on see rehabiliteeritud (karistus kustutatud – toim),» ütles mees. Oleski hinnangul oli süüdistus Niitsoo vastu fabritseeritud.
Kust pärinevad süüdistused Illaku vastu?
Riho Illak on sündinud Omski oblastis küüditatute peres. 1980. aasta aprilli keskpaigas tähistas tollase Tartu noortemaja Sõprus direktor oma juubelit, ta sai 25-aastaseks.
Sünnipäevale tuli ka näitekirjanik Ervin Õunapuu koos Viktor Niitsooga. Viimane olnud tollal teada-tuntud purjutaja. «Ervin oli Viktoriga linnas napsutanud. Ja mis seal salata, nad olid purupurjus, kui kohale jõudsid. Viktor hakkas seal räuskama ja kõiki sõimama. Ütlustes KGBle ma salgasin, et seda nägin, kuigi tegelikult nägin,» rääkis Illak.
Ühe episoodi tunnistas mees üles. Nimelt tulnud Niitsoo tema juurde ning süüdistas Illakut seotuses kommunistidega. Illaku ja Niitsoo vahel tekkis rüselus, mille käigus tõmbas viimane noortemaja direktori uhiuuelt nahkpintsakult nööbi ära. «Mulle oli just uus nahkpintsak kingitud, ja siis ma andsin talle väikese müksu. Kuid ma ju ei läinud sellest kuhugi koputama ega pajatama – see oli pesuehtne ja lihtlabane huligaansus, mitte kriminaalkuritegu,» ütles Illak. Mees ei salga, et selle intsidendi tunnistas ta üles.
Illak rõhutanud KGB uurijale korduvalt üht küsimust. «Miks mind üldse välja kutsuti,» jäi mehele arusaamatuks. Ka tema hinnangul oli süüdistus Niitsoo vastu fabritseeritud.