Eesti sai uue brigaadikindrali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves andis kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa ettepanekul kaitseväe peastaabi ülemale Neeme Välile brigaadikindrali auastme.
Eesti sai endale eile neljanda tegevteenistuses oleva kindrali, kui president andis brigaadikindrali auastme kaitseväe peastaabi ülemale Neeme Välile.
Väli on Eesti praegustest kindralitest esimene, kes on oma karjääri alustanud Eesti kaitseväes ja kellel pole Nõukogude armee ohvitseri tausta. Väli on olnud Kaitseliidu ülema kohusetäitja, teeninud mitmetel ametikohtadel kaitseväes ja ka NATOs.
Kaitseväes on tänasest peale Väli veel kaks brigaadi- ehk ühetärnikindralit, õhuväe ülem Valeri Saar ja Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures Vello Loemaa. Kaitseväe juhataja Ants Laaneots on kindralleitnant ehk kolmetärnikindral.
Kaitseväe teavitusosakonna ülem major Peeter Tali lausus, et kindraliks saamiseks on vaja vastavat haridust ja töökogemust. Ettepaneku kõrgem auaste anda teeb kaitseväe juhataja ning auastme annab või sellest keeldub president.
Samas on täiesti võimalik, et üsna pea võib Väli saada endale ühe kindralitärni juurde ning siis oleks ta kaitseväe ainus tegevteenistuses olev kindralmajor ehk kahetärnikindral. Nimelt on peastaabi ülema ametikoht kaitseväe struktuuris kindralmajori auastmega kaitseväelase ametikoht.
Kaitseväes on ametikohtadele juurde lisatud ka seda täitva kaitseväelase eeldatav auaste. Kõrgema auastme saamine eeldab, et kaitseväelane tõuseks eelnevalt kõrgemat auastet eeldavale ametikohale, näiteks kolonelleitnandi ametikohal olles pole koloneliks võimalik saada.
Lisaks tegevteenistuses olevale neljale kindralile on Eestil ka mitu tegevteenistusest lahkunud kindralit. Eelmise aasta lõpus lahkus kaitseväest brigaadikindral Alar Laneman, kui tema senine ametikoht koondati ja ta polnud nõus vastu võtma aste madalamat, kuid samuti brigaadikindrali auastmele vastavat ametikohta.
Viimati sai brigaadikindraliks paari kuu eest maaväe ülema kohusetäitja Urmas Roosimägi, kui ta reservi läks. Roosimäe reservi minek toimus suure pauguga: juba eraisikuna ütles ta ajaleheveergudel välja kõik halva, mida ta arvas kaitseministeeriumist ja president Toomas Hendrik Ilvese julgeolekunõunikust Indrek Kannikust.
Roosimäest veelgi suurema pauguga lõpetas karjääri kunagine kaitseväe juhataja Aleksander Einseln. Kui ta 1995. aastal ametist lahkus, andis president Lennart Meri talle neljatärnikindrali auastme, ent Einseln keeldus seda vastu võtmast.
Tali sõnul ei pääse ta aga sellest hoolimata neljatärnikindrali staatusest, sest president on selle andnud. Neljatärnikindrali ametikoht on tegelikult sõjaaja auaste, mida rahuajal praegu enam anda ei saaks, ent tollal see president Merit ei takistanud.