Kõige paremini tegid koolilõpetajad tänavu vene keele riigieksami, kõige kehvemini matemaatika ja eesti keele teise keelena.
Kõrgeimad punktid saadi vene keele riigieksamil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene keele kui võõrkeele riigieksam sooritati keskmiselt 79 punktile. Üle 70 küündivad veel saksa ja prantsuse keele keskmised punktisummad.
«Vene keel võõrkeelena on esirinnas eksam, kus alati on saadud kõrgeimad punktid,» kommenteeris tulemusi Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldosakonna juhataja Aimi Püüa.
«Kui me vaatame selle eksami tegijaid, keda on olenevalt aastast 400-500, siis reeglina on need õpilased, kes on kas lausa venekeelsest või kakskeelsest perest ja nende keeleoskus ongi väga hea,» põhjendas ta. Püüa sõnul on vene keele eksami tulemus alati olnud 80 punkti piires ja selle põhjus ei ole mitte eksami kerguses, vaid tegijate tugevuses.
Inglise keele tulemused head
Inglise keele eksami järel kostus nurinat, et see oli tänavu väga raske. Tulemused näitavad aga, et inglise keele eksamit tehti isegi paremini kui möödunud aastal.
«Vaatamata ennustustele on tulemus väga hea - viimase nelja aasta kõige kõrgem,» märkis Aimi Püüa. Ta tõi välja, et alates 2006. aastast on inglise keele riigieksami keskmine hinne pidevalt paranenud, alustades 64 punktist ja jõudes tänavu 69,9 punktini.
«Ka siin ei ole küsimus selles, kas eksam on raske või kerge. See on väga tundlik eksam, sest seda teeb üle 10 000 õpilase,» sõnas Püüa. «Mina ütleksin küll, et meie noorte keeleoskus pigem aasta-aastalt paraneb. Ei taha nõustuda väitega, et inglise keele eksamit tehakse raskemaks.»
Raskeim matemaatika
Raskeimaks osutus õpilastele matemaatika, kus keskmine punktisumma on 52 punkti 100st. Järgnevad eesti keel teise keelena ja venekeelne kirjand kumbki 56 punktiga.
Kui 2007. aastal tehti matemaatika eksamit kõige halvemini - keskmiselt 49 punkti peale, siis möödunud aastal tehti matemaatika eksamit paremini kui eesti- ja venekeelset kirjandt.
Ligi 10 punkti võrra on võrreldes eelmise aastaga tõusnud geograafia riigieksami keskmine tulemus: eelmisel aastal oli see 54, tänavu 62.
Keskkooli lõpetajad peavad valima kolm riigieksamit, millest üks peab kindlasti olema emakeele kirjand. Eestikeelset kirjandit kirjutas üle 10 000 inimese. Keskmine saadud punktisumma 58 on ühe punkti võrra kõrgem kui möödunud aastal.
Möödunud aastaga võrreldes tehti tänavu halvemini prantsuse ja saksa keele eksamit.
Tänavu oli riigieksamitele registreerunud 21 897 eksaminandi, eksamivalikuid oli kokku 53 317. Esimene riigieksam oli eesti keel teise keelena (kirjalik osa) 16. aprillil ning viimane oli füüsika riigieksam 10. juunil.
Riigieksamitunnistused on tänavu esimest korda elektrooniliselt kättesaadavad riigiportaali www.eesti.ee vahendusel.
Eksamitulemuste pingerida:
Vene keel võõrkeelena 79,4
Saksa keel 76,6
Prantsuse keel 75,8
Inglise keel 69,9
Keemia 68,1
Füüsika 66,3
Bioloogia 62,6
Ajalugu 62,6
Geograafia 62,4
Ühiskonnaõpetus 62,0
Eesti keele kirjand 58,6
Eesti keel teise keelena 56,3
Vene keel (kirjand) 56,3
Matemaatika 52,2