Matemaatikaeksam ehmatas eluliste ülesannete ja ajanappusega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pingeline eksamite maraton on jäänud selja taha. Eile said     Sandra Kuus (vasakul), Liisi Kents, Kätlin Reisberg ja Kätlin Seene kätte Tallinna ühisgümnaasiumi lõputunnistuse.
Pingeline eksamite maraton on jäänud selja taha. Eile said Sandra Kuus (vasakul), Liisi Kents, Kätlin Reisberg ja Kätlin Seene kätte Tallinna ühisgümnaasiumi lõputunnistuse. Foto: Liis Treimann

Tänavustest riigieksamitest kõige kehvemate tulemustega lõppenud matemaatika üllatas õpilasi praktiliste ülesannete ja nende lahendamiseks antud liiga napi ajaga. Kirutud inglise keele eksam läks aga paremini kui mullu.


Matemaatikaeksamil 95 punkti saanud Saue gümnaasiumi abiturient Margus Reimann (19) tõdes, et oli eksamitööd nähes üllatunud.

«Algul võttis ikka päris juhtme kokku, sest ülesanded nõudsid ka füüsikateadmisi ja loogilist mõtlemist. Kuid kokkuvõttes oli eksam minu jaoks selle võrra isegi lihtsam,» nentis Reimann.

Ta lisas, et esimese osa tarvis võinuks rohkem aega olla. «Et esimesest üllatusest üle saada ja hakata neid asju rahulikult välja nuputama,» selgitas Reimann.

Vajab analüüsimist

Matemaatika riigieksami esimeses osas olid lihtsamad põhiteadmisi kontrollivad ülesanded, aega nende lahendamiseks anti kaks tundi. Teises osas tuli lahendada neljast ülesandest kolm.

Tallinna 32. keskkooli lõpetanud Triine Talve sõnul oligi ajanappusele lisaks suurim puudujääk eksami teises osas. «Kaks valikülesannet olid täpselt ühte tüüpi. Nii et kui üht ei osanud, ei saanud ka teisega hakkama,» oli neiu nördinud.

Üldiselt jäi Talve oma 66 punktiga rahule. Tulevikuplaane seob neiu reaalaladega ning kardab, et ülikooli sisseastumisel võib komistuskiviks osutuda hoopis kirjanditulemus.

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa tunnistas, et matemaatikaeksami tulemuste halvenemine vajab analüüsimist.

«Esimeste tulemuste põhjal on keeruline öelda, miks need madalamad on. Kas on siis õpilaste teadmised nõrgemad?» arutles ta. Pigem pidas Püüa siiski põhjuseks asjaolu, et mullu oli eksam veidi lihtsam.

Ühe Tallinna kooli lõpuklassi matemaatikaõpetaja soovis Postimehele tulemusi kommenteerides anonüümseks jääda just sel põhjusel, et nende kooli keskmine tulemus jäi riigi omale tunduvalt alla.

«Kehvasti läks, tavalisele õpilasele oli see liiga raske,» sõnas ta. Õpetaja sõnul on suurim puudus eksami liiga pikk esimene osa, mille viimane ülesanne jäi paljudel lihtsalt tegemata. Praktilist laadi ülesannete kohta nentis ta, et õpikutes selliseid ei ole, aga nii on alati olnud.

Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Ülle Hüva sõnul oli aga eksam mõistlik. «Oli vaja väga head lugemisoskust ja tähelepanelikkust, aga kõik oli tehtav,» sõnas Hüva. Samas kinnitas ka tema, et esimese osa ülesanded olid liiga mahukad, mistõttu isegi osa nende kooli reaalharuõpilasi jäi ajahätta.

Ka inglise keele eksami järel kostus tänavu nurinat, et see käis üle jõu. Tulemused näitavad aga, et hakkama saadi isegi mullusest paremini. «Vaatamata ennustustele on tulemus väga hea – viimase nelja aasta kõige kõrgem,» märkis Püüa.

Tallinna ühisgümnaasiumi abiturient Sandra Kuus (19) leidis ometi, et «inglise keel oli katastroof». Temaga nõustusid ka kolm klassiõde, kes kõige raskemaks pidasid kuulamisülesandeid ja grammatikat.

«Seal oli mingi ülesanne, kus pidime koostama teksti silmatilkade kohta,» sõnas Kätlin Seene (19). Selle ülesande mõttekus jäi talle selgusetuks. Samas nentis Seene, et eksamitulemus üllatas siiski positiivselt.

Kirjand meeldis enim

Kokkuvõttes jäid neiud eksamitega rahule. Enim oli neile meeltmööda kirjand. Viimaseid minuteid abiturienditiitlit kandnud neiud kinnitasid, et kõik teemad olid kirjutatavad.

«Õigekiri!» rõhutas riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste lõpukirjandite suurimat vajakajäämist. Kui stiilipunkte saavad poisid ja tüdrukud tema sõnul enam-vähem võrdselt, siis õigekirjas on poisid tunduvalt nõrgemad.

Aimi Püüa sõnul on riigieksamid hästi omaks võetud ja nendeks osatakse valmistuda. «Eksamitegijate valikud on olnud teadlikumad, saadakse aru, et ei tohi enam niisama luhvtitada,» märkis ta.

Võrreldes mullusega on tõusnud enamiku riigieksamite keskmine punktisumma. Halvemini tehti ajaloo ja ühiskonnaõpetuse eksamit, venekeelset kirjandit ning matemaatikat.

Tallinna Saksa gümnaasiumi direktor
Külli Puhkim:
Üldjoontes jääme rahule

Oleme oma tulemusi põgusalt analüüsinud ning üldjoontes jääme nendega rahule. Madalamad tulemused on üksnes matemaatikas, kus meie kooli keskmine – 50 punkti – jääb riiklikule kahe punktiga alla.


Võttes arvesse, et matemaatikaeksami tulemused on riigis alati olnud suhteliselt madalamad ning ka tänavu on selle eksami riigi keskmine kõige kehvem, siis võib seda ilmselt pidada asjade normaalseks jätkuks. Kuid kooli ulatuses võiks tulemused siiski paremad olla.


Parimad tulemused on meil inglise ja saksa keeles ning sellel aastal on tubli tulemus ka geograafias – kooli keskmine on 77 punkti. Põhimõtteliselt oleme rahul, aga alati saab ju paremini. Kuigi mullusega võrreldes on eksamite keskmine tulemus veidi madalam, on viimastel aastatel olnud siiski näha tõusu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles