Onkoloogide seltsi juht Indrek Oro taunib sotsiaalministri nõuniku Anders Tsahknaga skandaali sattunud Tallinna vähikliiniku tegutsemist ega pea seda eetiliseks.
Onkoloog: Tallinna vähikliinik tegutseb eetika piiril
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millest tuleneb nõunik Anders Tsahkna ja arstide huvi vähikliiniku loomise ning pidamise vastu?
Onkoloogia on kardioloogia järel teine valdkond, mis haigekassa eelarvest raha neelab, seepärast on huvi kallihinnalise tegevuse vastu loomulik. Ka Ralf Allikvee Ida-Tallinna keskhaiglast tahab hakata oma haiglas onkoloogiat arendama. Mitte seetõttu, et ta on tugev uroloog ja tema haiglal on pikaajaline kogemus uroloogiliste kasvajatega tegelemisel, vaid ikka selleks, et tagada kogu haigla heaolu.
Selles ei ole ju iseenesest midagi halba.
Esmapilgul ei olegi. Aga kui võtame mastaapsemalt, siis väiksemas riigis ei tee selline niigi nappide ressursside killustamine kedagi õnnelikumaks ega tõsta patsientide ravi kvaliteeti. Vastupidi, tulemus on see, et küna on lõpuks kõigil lõhki.
Mida arvate dr Hele Everausi jutust artiklis «Kliinik sündis ärimeeste eravõitlusest vähiga», et raha peaks patsiendiga kaasa käima?
Muidugi on see üks võimalus, aga see on oluliselt kallim võimalus. Reformierakondlased on sellest aru saanud. Inimesed, kes tervishoiu ökonoomikat natukenegi jagavad, teavad, et selline turumajanduslik lähenemine teeb süsteemi tunduvalt kallimaks, kui ta praegu on.
Miks ei tekkinud see keskus viis aastat tagasi, vaid aasta eest?
Siis puudus äriline motivatsioon, sest hinnad keemiaravi valdkonnas tõusid mõned aastad tagasi. Ja mitte 20 või 50 protsenti, vaid kohati mitu korda.
Kui nad peaaegu aasta tagasi alustasid, mis hõng nende tulekul küljes oli?
Möödunud aasta sügisel andis onkoloogide seltsi üldkogu selgelt tauniva hinnangu sellisele asjaajamisele. Nende tegutsemisel oli omakasupüüdlik rahalõhn. Nende esimene samm oleks võinud olla koostöö pakkumine, kui tõesti oleks põhieesmärgiks olnud parandada ravi kvaliteeti. Ma ei tahaks üldse peatuda agressiivsetel ja ebakollegiaalsetel turundusvõtetel, millega nad turule tulid.
Milles näete nende tegutsemisel suurimat probleemi?
Kõige suurem probleem on minu hinnangul selles, et needsamad kolleegid, kellega oleme aastaid ühiselt võidelnud, et vähiravi korraldust mõistlikult paika saada, õõnestavad tehtud tööd. Ma ei imestaks, kui üks Reformierakonna nõunik võtaks sellise asja ette, haistes teenimisvõimalust, aga et seda teevad meie endi kolleegid, on taunimisväärne.
Kas vähikliinik hoidub omaette või suhtleb ka teiega?
See ongi veider, et oma onkoloogidest kolleegidega suhtlemise asemel vastandatakse ennast neile.
Kas peate õigeks haigekassa otsust erakliinikule mitte raha anda?
Loomulikult, sest haigekassa sõlmib igal erialal lepinguid vastavalt teenuse mahtude prognoosile, mille töötavad välja erialaspetsialistid. Haigekassa juhi Hannes Danilovi põhjendus, et haigekassa ei näe mitte ühtegi põhjust, miks nad peaksid kõikide võimalike teenustepakkujatega lepinguid tegema, on õige.
Meie argumendiks ongi, et oskusteave ja kogemused on koondunud suuremasse haiglasse. On ju selge, kumb kirurg on kogenum – kas see, kes lõikab maovähki kaks korda kuus, või kirurg, kes teeb seda kaks korda nädalas.