Eesti trööstituim riigimaantee: talvised augud haigutavad veel augustiski

Vaatamata suve lõpule tunnevad Harjumaal Koselt Jägalasse viival maanteel liiklejad omal nahal eelmise talve mõjusid: ühel lõigul tuleb sõita vastassuunavööndis, sest auguline asfaldiriba on avariikahjude ärahoidmiseks suletud.    

Teed igapäevaselt kasutav Hannes meenutas, et kevadel lappis hooldustööde eest vastutav OÜ ÜLE ära suuremad augud ühel teepoolel, et maantee läbitavana hoida. «Mingil põhjusel jäeti aga teine teepool ootele - võib-olla lootuses, et küllap talvel augud jälle ära jäätuvad.» Hannese autol puruneski ühes sellises löökaugus rehv, aga kuna auk oli märgistatud ning see jõuti enne politsei saabumist täita, jäi mehel kahjunõue esitamata.  

Olukorra teeb kummaliseks asjaolu, et Kose-Jägala tugimaantee on teise seisunditasemega magistraal, kus sõidab ööpäevas üle tuhande auto. Majandusministri määrus kohustab sellisel teel 20-st sentimeetrist suuremad ja viiest sentimeetrist sügavamad augud parandama hiljemalt 15. maiks. Kose-Jägala maanteeaugud ulatuvad aga kohati poole meetrini. 

Samasuguse talve kordumisel on tõenäoline, et aasta pärast on sama lohutus olukorras mõni teine tugimaantee.

Teehooldaja ei tegele

OÜ ÜLE hooldejuht Tõnis Pelapson ütles, et maantee on antud kohas sedavõrd katki, et pole enam hooldusfirma vastutus. «See töö, mis seal tegemist vajab, ei ole enam teehooldus, vaid vaja on tee-ehitust,» kirjeldas ta tõsiasja, mis selgus kohe pärast lume sulamist. Vastutus parandustööde eest läks Maanteeametile, kes pidanuks lõigu remondiks välja kuulutama riigihanke.   

Maanteeameti põhja regiooni hooldevaldkonna juhi Kristjan-Raul Pettineni sõnul peitub kurja juur ebatavalises talves. «Sel kevadel oli nii Harju kui ka Rapla maakonnas erakordselt palju külmakahjustusi. Neid on olnud ka varem, aga mitte sellises ulatuses.» Maanteeamet on nüüdseks leidnud ehitaja, kes alustab tööd täna ja peaks 1. septembriks tee ära remontima. Töö pole odav – see võtab riigi kukrust 71 399 eurot.

Raha läheb põhimaanteedele

Siiski jääb küsimus, miks talviste aukude remont hilissuveni aega võttis. «See on ikkagi rahapuudus,» tunnistas Maanteeameti liiklusekspert Allan Kasesalu. «Selliseid auke ei tohiks enam olla, aga see on alarahastamise probleem. Kuna selle tee liiklussagedus on tõenäoliselt hästi väike, siis ta on nimekirja lõpus.» Eesti ligi 90 tugimaanteel liikleb keskmiselt 1297 autot ööpäevas, Kose-Jägala maanteel on see näitaja 1010.

Maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rain Hallimäe ütles, et Kose-Jägala lõiguga võrreldavaid liikluspiiranguid ei tohiks kusagil mujal Eestis enam olla, küll aga parandamata talvekahjusid. Neid leidub näiteks Vaida-Urge ja Assaku-Jüri maanteedel Harjumaal ning Väätsa-Lõõla kruusateel Järvamaal. Remont pole lihtne, sest külmakahjude kordumiseks tuleb tee alt välja kaevata muldkeha ja rajada hulgaliselt kraave.

Hädade põhjus seisneb selles, et Eesti teed on halvasti ehitatud. «Suur osa Eesti riigimaanteedest on kapitaalselt välja ehitamata ehk katendid ei vasta nendel liikuvatele koormustele,» põhjendas Hallimäe. See tähendab, et kevadise sula ajal kaotavad teed tavapärase kandevõime ja Maanteeamet peab hakkama neil liiklemist piirama. Möödunud kevadel tehti seda 5000 kilomeetril, mis on tavapärasest oluliselt rohkem.

Samasuguse talve kordumisel on tõenäoline, et aasta pärast on sama lohutus olukorras mõni teine tugimaantee. «Kõigi teede väljaehitamine külmamõjudele vastupidavaks tähendaks suures ulatuses muldkehade väljavahetamist või päris uute ehitamist, mis ei ole lähiaastatel reaalne,» nentis Hallimäe.