Välgumihkligaasi või teiste sissehingatavate ainete tarbijate seas on tegelikkuses väga palju lapsi ja varateismelisi, ütles Tallinna laste turvakeskuse juhataja Priit Siig.
Turvakeskuse juht: laste toksikomaania pole harv nähtus
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
14. august 2013, 23:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus juhtunud õnnetus välgumihkigaasi ehk butaani sisse hinganud poistega on tegelikult vaid üks vähestest juhtumitest, mis kiirabi ja politseini jõudis, tegelikkuses on toksiliste ainete kasutajate arv Eesti laste ning teismeliste seas levinum, kui näitab politsei või kiirabi statistika, vahendas ERR uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Tallinna laste turvakeskuse näitel ja praktika põhjal võib öelda, et eelmisel hooajal meie nooremate poiste osakonnas, kus on lapsed vanuses 10-14 eluaastat, oli enamik poisse välgumihkligaasi tarvitajad või vähemalt eksperimenteerinud sellega,» ütles Priit Siig.
Siig lisas, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele, et toksikomaanidest lapsed on üldiselt pärit probleemsetest peredest, tarvitavad sõltuvusaineid ka n-ö tavaperedest lapsed.
Politsei hinnangul on ebatraditsiooniliste meelemürkide, nagu näiteks välgumihkligaasi kasutamine praegu väiksem kui varasematel aastatel, sest lapsed on toksiliste ainete ohtudega rohkem kursis, küll aga on probleem, et ained on vabalt lastele kättesaadavad igas suuremas kaupluses.