Reinsalu: snaiprikool ei kao, vaid paikneb ümber

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Reinsalu.
Urmas Reinsalu. Foto: Mihkel Maripuu

Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles valitsuse pressikonverentsil, et Kalevi pataljoni juures tegutsevat Snaiprikooli ei suleta, vaid kool jätkab tegevust Viru pataljonis.

«Kui varasemas riigikaitse 10-aastases arengukavas Snaiprikooli ei olnud sees, siis nüüd jaanuaris kinnitatud arengukavas on kool sees ning sel on selge kaitsepoliitiline eesmärk,» ütles Reinsalu.

Ta kinnitas, et seoses kaitseväe struktuuri ümberkorraldamisega jätkab kool tegevust Viru pataljoni alluvuses, kus laskeharjutuste läbiviimiseks on paremad võimalused.  

Reinsalu ütles ajakirjanike küsimustele vastates, et 10-aastane riigikaitse arengukava näeb ette uue nii rahu- kui sõjaaegse kaitseväe struktuuri, mis peaksid olema võimalikult sarnased, võimaldades kiiret ümberkorraldamist kriisi olukorras. «Uue struktuuriga paiknevad ümber väljaõppe keskused ja seda Tallinnast väljapoole Tapale, Paldiskisse, Ämarisse.»

Reinsalu sõnul peab uus struktuur olema täielikult mehitatud. «Meie tänases struktuuris on probleem see, et paljudel juhtudel on koosseis 40-50 protsendi ulatuses alamehitatud. Need muutused on vajalikud selleks, et kaitsevõime kasvaks.»

Snaiprid ise peavad kooli ümberpaiknemist aga tühjaks jutuks aja ütlevad, et süsteemne snaipriõpe Eestis kaob.

Juba mitu nädalat räägitakse kaitseringkondade tegemistega kursis olevate inimeste seas, et kaitsevägi kavatseb sulgeda Snaiprikooli. Postimehele on teada, et praegu snaiprikoolis töötajad (reeglina siis veebli või vanemveebli auastmes spetsialistid) lähevad lihtsalt kaitseväest ära. Kool läheb meestest tühjaks ja eks seda võibki nimetada sisuliselt kooli sulgemiseks.

Põhjusi on ilmselt erinevaid. Kindlasti ei meeldi neile see nn ümberstruktureerimine. Osadel puhkudel võib lisateguriks ka välismissioonide ärajäämine, see tähendab et snaiprikooli inimesed said vahel käia Afganistanis, üheltpoolt kogemusi saamas, teisalt ka olulist lisaraha. Sellise tasemega erialaspetsialiste aga tavalise veeblipalgaga kaitseväes kinni hoida on väga raske. Kokkuvõttes motivatsiooni kadumine, erimeelsused alluvate (snaiprikooli) ja ülemate (peastaap) vahel. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles