Presidendi kantselei on saanud kümneid ja kümneid kirju taotlusega mitte välja kuulutada karistusseadustikku muutvat eelnõud, mis lubaks meeleavalduse organiseerijat kuni viieks aastaks vangi panna.
Presidendi kantselei on saanud mässueelnõu vastu massiliselt protestikirju
25. juuni 2009, 17:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niinimetatud mässueelnõu väljatöötamise tingis kahe aasta tagune pronksöö, mille väidetavad organiseerijad anti küll kohtu alla, kuid seal nad süüdi ei jäänud. Uus seaduseelnõu märgib, et palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimise või ettevalmistamise või sellises korratuses osalemisele üleskutsumise eest, millega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Just see punkt on sattunud riigikogus juba heaks kiidetud ning praegu president Toomas Hendrik Ilvese poolt väljakuulutamist või siis parlamendile tagasisaatmist ootavas seaduseelnõus teravdatud tähelepanu alla ning eriti tekitab segadust mõte, et karistada saab ka selle eest, et midagi võib hiljem tekkida, aga ei pruugi.
Politoloog Oudekki Loone eestvedamisel kutsutakse veebiaadressil http://8mai.wordpress.com üles kaitsma kogunemisvabadust ja liituma presidendile saadetud kirjaga seadusemuudatust mitte välja kuulutada.
«Palju inimesi ja massiline ei ole defineeritavad. Üleskutsumine midagi tegema, millele võib midagi järgneda, aga võib ka mitte järgneda, ei ole üheselt mõistetav ja ei saa vabas ühiskonnas olla keelatud,» seisab veebis üleval olevas avalikus kirjas.
«Üleskutsed, millele ei järgne korratust, ei saa olla vabas ühiskonnas karistatavad,» märgitakse kirjas presidendile. «Seaduse kehtestamise korral ei ole seaduskuulekal inimesel võimalik otsustada, millist kogunemist on lubatud teha ning missugusi sündmusi ta on kohustatud ette nägema, norm külmutab seaduskuulekate inimeste igasuguse tahte koguneda ja muudab farsiks nii Põhiseaduse § 45 (sõnavabadus) kui § 47 (kogunemisvabadus).»
Loone algatatud protestikirjaga on teiste seas liitunud ka näiteks riigikogulased Silver Meikar ja Aleksei Lotman. Seejuures riigikogus reformierakondlane Meikar pingelises hääletuses eelnõud toetas.
Meikar põhjendab oma riigikogus antud häält sellega, et eelnõu ei oleks jäänud vastu võtmata. «Mina pidin õrnukese koalitsiooni säilimise nimel rohelist nuppu pressima,» kirjutas ta oma isiklikul kodulehel. «Vastasel korral oleks jäänud toetuseta Roheliste suuremad eesmärgid (saastemaksude tõus) ja arvatavasti oleks mõni puuduja IRLi ridades tekkinud siis, kui arutluse all meile olulised eelnõud.»
Sotsist riigikogu saadik Indrek Saar tõi ebaõnnestunud punktina parlamendis välja ka selle, et valeandmete levitamise eest, mille eesmärgiks on kahjustada riigi iseseisvust ja kui sellega kaasnes oht avalikule korrale, karistatakse uue eenõu järgi kuni kuueaastase vangistusega. Saar nägi selles punktis ohtu ka vabale ajakirjandusele.
Presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam lausus, et kantseleisse on tulnud eelnõu protestiks kümneid ja kümneid kirju ning lisas, et president langetab oma otsuse seaduse osas juuli alguseks.
Esmaspäeva hilisõhtul Vabadussõja võidusamba avamistseremioonal peetud kõnes märkis Ilves muu hulgas , et «veel eelmise sajandi alguses puudus meil vabadus. Vabadus ütelda, kirjutada ja laulda seda, mille järgi hing kisendas.»
Vabadussõjas saavutatud võidu ja iseseisvuse saamise tähtsusest rääkinud Ilves kutsus inimesi mõtlema oma rahvuskaaslaste saatustele toonases Nõukogude Liidus.
«Mõelgem oma hõimukaaslastele ingerlastele,» sõnas ta. «Kas me seisaksime täna siin? Kas me räägiksime eesti keeles? Kas me naudiksime võimalust, ei - vabadust - kritiseerida oma valitsust, avaldada pahameelt selle valikute, olgu poliitiliste või esteetiliste üle?»