Palgakärpega silmitsi seisvad päästetöötajad ootavad «vastutasuks» 24-tunniste vahetuste taastamist, mida valitsus aga võimalikuks ei pea. Kui kokkuleppele ei jõuta, võivad ligi paarsada päästetöötajat saada koondamisteate.
Päästjaid ähvardab ulatuslik koondamislaine
26. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud aasta alguses läks suurem osa Eesti päästekomandosid üle 12-tunnistele valvetele seniste ööpäevaste valvekordade asemel. Reformi läbiviija, toonane siseminister Jüri Pihl põhjendas valveaja kärbet sellega, et korralikult puhanud päästjad teevad tööd paremini.
Mõni kuu pärast muudatuse elluviimist kostis päästjate suust vaid kriitikat: kui varem said päästetöötajad 24-tunnistele vahetustele järgnenud vabadel päevadel näiteks taksojuhina perele lisaraha teenida, siis 12-tunnised vahetused jätavad selleks palju vähem võimalusi.
Praegu peab riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liit (ROTAL) valitsusega läbirääkimisi, et leida kompromiss palkade ja tööaja graafiku teemal.
Eile kokkulepet ei sündinud ning uuesti kogunetakse esmaspäeval. Päästetöötajad ei ole otseselt palga vähendamise vastu, aga nad sooviksid, et taastataks endine paindlikum töögraafik, mis võimaldaks pikki vahetusi. Kui kokkuleppele ei jõuta, võivad 193 päästjat saada koondamisteate.
Veel üks kärbe tulemas
Siseminister Marko Pomerants ei ole 24-tunniste vahetuste taastamisega nõus. Ta tegi ettepaneku vähendada päästetöötajate palka kaheksa protsenti ning alustada 1. oktoobrist läbirääkimisi järgmise aasta töökorralduse ja palkade üle.
ROTALi esimees Kalle Liivamägi peab sellist suhtumist ühepoolseks jõunäitamiseks. «Kui me praegu miinimumpalga suhtes alla anname, siis on valitsusel võimalus vähendada palku kõigis erinevates astmetes,» tõdes Liivamägi. «Me oleme valmis kompromissiks, aga valitsus peab ka meile vastu tulema ja taastama paindliku töökorralduse.»
Päästjad on aasta alguses juba esimese kärpe alla neelanud, neil ei lubata teha ületunde ja nõutust rohkema töö eest tulemustasu ei maksta. «Meile on märku antud, et uuel aastal tuleb järjekordne kärbe ja siis on valitsus valmis vahetuste korraldust üle vaatama,» ütles Liivamägi. «Kui seda praegu ei tehta, siis miks peaksime uskuma, et poole aasta pärast tehakse?»
Liivamägi pidas alatuks, et kuna ROTAL võitleb päästjate eest ja alla ei anna, siis tuleb hakata komandosid sulgema ja inimesi koondama. «Üritame igal juhul koondamist vältida, kui meile midagi vastu antakse,» tunnistas Liivamägi. «Praegu puutume kokku taas valitsuse tegematajätmisega, kus järjekordselt nõrgestatakse sisejulgeolekut.»
Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin selgitas, et lühemad valveajad tulenevad Euroopa Nõukogu (EN) direktiivist ning Euroopa sotsiaalhartast, millega Eesti liitunud on, ja 1. juulil jõustuvast töölepinguseadusest. ENi direktiiv ütleb, et töötaja peab saama 11 tundi puhata ehk pikim võimalik tööaeg on 13 tundi. Samas on riikidele jäetud ka võimalus erisusteks, kuid seda juhul, kui töötaja ohutus ja tervis ei kannata. «Kuid pikkade vahetuste korral ei saa tagada, et väsinud päästjad ei ole ohtlikud endale ja ka päästetavale,» tõdes Karafin.
Koondamine või kärbe
Ta jagab Pomerantsi mõtet alandada praegu kõigi töötajate palka ning oktoobris, mil tuleva aasta eelarve maht on selge, istuda uuesti läbirääkimiste laua taha. «Päästetöös ei saa nii kiiresti kannapöördeid teha,» leidis ta. «Ametiühingud peaksid aru saama, et me ei taha jonni ajada, vaid praegu jagub meil raha selleks, et pärast palgalangetamist ei pea me aasta lõpuni ühtegi töötajat lahti laskma.»
uued Palgakärped
• Eilsel istungil kiitis valitsus heaks kaitsepolitseinike ja piirivalvurite palga kärpimise kaheksa protsendi võrra.
• Samuti kinnitas valitsus õpetajate palga alandamise 2008. aasta tasemele, prokuröride töötasude kärpe kuue protsendi võrra, ajateenijate igakuise toetuse vähendamise kaheksa protsendi võrra ning kaitseväelaste palga alandamise.
• Muudetud kuupalgad hakkavad kehtima 1. juulist. Piirivalveametnike palgaastmetele vastavate kuupalgamäärade ja auastmetasude 8-protsendilise vähendamisega hoitakse kokku 9,6 miljoni krooni ulatuses personalikulusid.