Maakonnad pakkusid välja 52 tõmbekeskust

Tõmbekeskused pakkus välja ka Harju maavalitsus. Foto: Siseministeerium

Regionaalminister Siim Kiisler ütles täna pressikonverentsil, et maakonnad pakkusid haldusreformiks välja kokku 52 tõmbekeskust.

Ainsana pole tema sõnul tõmbekeskuste nimekirja esitanud Harjumaa, kus on uuring alles pooleli. Need ettepanekud peaksid tema sõnul laekuma hiljemalt detsembris.

«Kui ka Harjumaa on oma ettepanekud esitanud, on ilmselt üle Eesti kokku umbes 60 tõmbekeskust,» ütles Kiisler pressikonverentsil.

Hiiumaal nimetati tõmbekeskuseks Kärdla linn, Saaremaal Kuressaare linn, Ida-Virumaal Kiviõli linn, Kohtla-Järve linn, Jõhvi linn, Sillamäe linn, Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Iisaku alevik ja Avinurme alevik, Jõgevamaal Jõgeva linn, Põltsamaa linn ja Mustvee linn, Järvamaal Paide linn, Türi linn, Aravete alevik, Järva-Jaani alevik ja Koeru alevik, Läänemaal Haapsalu linn ja Lihula linn, Lääne-Virumaal Rakvere linn, Kunda linn, Haljala alevik, Kadrina alevik, Viru-Jaagupi alevik, Tapa linn ja Väike-Maarja alevik ning Põlvamaal Põlva linn ja Räpina linn.

Pärnumaalt esitati tõmbekeskuseks Pärnu linn, Tõstamaa alevik, Pärnu-Jaagupi alev, Vändra alev, Kilingi-Nõmme linn ja Häädemeeste alevik, Raplamaalt Kohila alev, Rapla linn, Märjamaa alev ja Järvakandi alev, Tartumaalt Tartu linn, Elva linn ning Alatskivi alevik või Kallaste linn, Valgamaalt Otepää linn, Tõrva linn ja Valga linn, Viljandimaalt Viljandi linn, Suure-Jaani linn ja Karksi-Nuia linn ning Võrumaalt Antsla linn, Võru linn, Rõuge alevik ja Vastseliina alevik.

Järvamaal on Järva-Jaani teinud ühinemisettepaneku oma naaberomavalitsustele ning kui naabrid ettepaneku vastu võtavad, siis võib ka Järva-Jaani lisanduda tõmbekeskuste nimekirja.

Tartumaa puhul on variantidena Kallaste või Alatskivi sellepärast, et Tartu maavanema hinnangul on vajalik ühe tõmbekeskuse nimetamine Kirde-Tartumaal, kuid maavanem jätab lahtiseks, kas selleks on Kallaste või Alatskivi.

Tõmbekeskuste ümber koondumine võib muuta ka maakondade piire, näiteks on ka Lääne-Virumaa tõmbekeskuste ettepanekutes mainitud Avinurme alevikku, mis asub Ida-Virumaal.

Kiisleri sõnul ütlevad omavalitsused järgmises etapis oma arvamuse, millise tõmbekeskusega nad ühineda tahavad. «Kui mõni tõmbekeskus on selline, millega ükski omavalitsus ühineda ei taha, siis ei ole see järelikult ja tõmbekeskus,» lausus Kiisler.

Tõmbekeskustel põhineva reformi käik nägi ette, et maakondade omavalitsusliidud esitavad enda nägemuse piirkonna tõmbekeskustest maavanematele, kes annavad ettepanekule oma hinnangu ning vajadusel seda ka täiendavad.

Kokku laekus 15. augustiks  regionaalministrile 14 maakonna ettepanekud. Kahes maakonnas – Järvamaal ja Võrumaal – ei esitanud omavalitsusliit maavanemale üldse oma seisukohta ning esitatud tõmbekeskused on maavanema visioon.

Kiisleri sõnul ei esitanud Järvamaa ja Võrumaa omavalitsusliidud oma arvamust tõmbekeskuste kohta seetõttu, et omavalitsused ei saavutanud tõmbekeskuste küsimuses konsensust. «Omavalitsustes tekitab reformikava teatavasti vastakaid tundeid, kuid jaanalinnu mängimine ei ole lahendus. Mul on väga hästi meeles Järvamaa omavalitsusliidu juhi vastus ettepanekule määrata tõmbekeskused. Järvamaa omavalitsuste liidu juht kirjutas vastuseks, et tõmbekeskuste määramine ei taga omavalitsuste iseseisvuse jätkumist,» rääkis Kiisler.

Siseministeeriumis omavalitsusreformi projektijuhina töötav Sulev Valner märkis, et omavalitsusliite võib võrrelda Euroopa Liiduga. «Sarnaselt Euroopa Liiduga sünnib ka omavalitsusliitudes kokkulepe siis, kui kõik on selle poolt,» lausus Valner.

«Reformi käigus on antud kõigile võimalus kaasa rääkida ja nende ettepanekutega tahame ka arvestada. Need otsused ja ettepanekud ei tulnud kergelt, kuid on näha, et suures osas maakondadest on pilk pööratud tulevikku ja jaanalinnu mängimise asemel otsitud reaalseid lahendusi,» tunnustas Kiisler oma ettepaneku teinud maakondade omavalitsuste juhte.

Omavalitsusreformi edasine ajakava näeb ette reformi raamseaduse koostamist, mis sisaldab sisulist kokkulepet protsessi edasise käigu ja tõmbekeskuste nimekirja osas. Raamseadus saadetakse ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile septembris ning lähtuvalt eelnõude menetlemise ajakavast esitatakse valitsusele aruteluks detsembris. Raamseaduse koostamisse annavad sisendi ka kolm ekspertidest koosnevat töögruppi ning erinevad eksperthinnangud ja analüüsid.

Sügisel algatatud tõmbekeskuste põhine omavalitsusreform näeb ette, et kõigepealt nimetavad omavalitsused ja maavalitsused piirkonna tõmbekeskused ning seejärel valivad omavalitsused ise, millisega neist ühineda. Riigikogu annab seadusega ette tähtaja, milleks peab ühinemine toimuma ning 2017. sügisel toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad juba ühinenud omavalitsuste piirides. Maikuus Turu-Uuringute ASi läbi viidud küsitlus näitas, et sellist lahendust toetab 52 protsenti Eesti elanikkonnast.

Kiisler märkis, et tõmbekeskuste põhise omavalitsusreformi puhul on saanud kaasa rääkida omavalitsuste praegused volikogude koosseisud ning kaasa rääkida saavad ka oktoobris valitavate volikogude koosseisud. See annab regionaalministri sõnul reformile laiapõhjalisema kaasatuse.

Omavalitsusreformi läbiviimiseks on siseministeeriumil plaanis välja töötada omavalitsusreformi raamseaduse eelnõu, mille regionaalminister kavatseb saata kooskõlastusringile septembris. Valitsuse istungile loodab Kiisler eelnõu saata detsembris.

Esialgse ajakava järgi võtab riigikogu omavalitsusreformi raamseaduse vastu detsembris 2014. Septembriks 2014 peavad omavalitsused olema kokku leppinud tõmbekeskustes, kellega ühineda. Kiisler loodab lahendada tekkinud eriarvamused 2014. aasta novembriks.

Ajakava järgi kehtestab valitsus detsembris 2014 oma määrusega haldusterritoriaalse korralduse muutmise omavalitsuste poolt kokku lepitud piirides.

Aastatel 2015-2017 toimub omavalitsustes ühinemiste ettevalmistamine.

Kava järgi toimub volikogude valimine 2017. aasta oktoobris juba ühinenud omavalitsuste piirides.