Valitsus võttis tänasel istungil vastu uue kutseharidusstandardi, mis on haridusminister Jaak Aaviksoo hinnangul Eesti hariduselus palju olulisem muudatus kui palju kära tekitanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus või isegi kõrgharidusreform.
Aaviksoo: uus kutseharidusstandard on olulisem kui PGS või kõrgharidusreform
22. august 2013, 15:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siiani oleme kutseharidusest rääkinud, et see on kas põhihariduse või keskhariduse baasil, õppekavad on olnud pikad, jäigad ja tugevalt kaldu teoreetilise käsitluse poole,» ütles Aaviksoo valitsuse pressikonverentsil.
Seni olid seaduses nimetatud kutseõppe liigid: põhihariduse nõudeta kutseõpe, põhihariduse baasil kutseõpe, keskhariduse baasil kutseõpe ning kutsekeskharidusõpe. 1. septembril jõustuva uue kutseharidusstandardi alusel koostatavad kutseõppe õppekavad hakkavad jagunema 2., 3., 4. või 5. tasemeks.
Teine aste tähendab kutse algharidust, mida saab asuda omandama põhiharidusega inimene ja mis annab talle kõige lihtsamad oskused. Järgmine tase on kutse-põhiharidus, mis ei anna veel keskharidust, küll aga kutse kvalifikatsiooni. «Kutse-keskharidus on praegusestki tuttav, mida siiani sai omandada nii pärast põhihariduse kui keskhariduse omandamist. Täiesti uuena tuli aga kutse-eriharidus, mida võib võrrelda nõukogude ajast tuttava tehnikumi haridusega. Need on tehnikud, erialaspetsialistid, töödejuhatajad, kel ei pea ilmtingimata olema kõrgharidust,» rääkis haridusminister.
Kutsehariduses lähevad õppekavad lühemaks ja praktika osakaal kasvab. Kasvab ka võimalus omandada kutseharidust töö kõrvalt.
Teine oluline muudatus on see, et kutsehariduses lähevad õppekavad lühemaks ja praktika osakaal kasvab. Kasvama peab Aaviksoo sõnul ka võimalus kutseharidus omandada tööga seotult või selle kõrvalt. «See on põhimõtteline nihe, mis peaks kogu haridust tööturule lähemale viima.»
Lisaks eraldatakse kutsehariduses esmaõppekavad ja jätkuõppekavad. «Varem olid kõik õppekavad suured plokid ja kui tahtsid uut eriala, pidid võtma uue mitmeaastase programmi. Nüüd on esmakutse omandamine pikem, võtab rohkem aega, sest peab teoreetilist baasi omandama. Kui inimene aga juba töötab ja tahab jõuda järgmisele tasemele, saab ta võtta jätkukavu, mis on lühemad, tööga paremini ühildatavad, nii et oleks võimalik paindlikult edasi ronida oma kutsekvalifikatsiooni redelil.»
Lisaks saab keskse tähenduse oskuste saavutamine, mitte õppekava terviklik läbimine. «Kas oskad müüri laduda, haiget siduda, hästi müüa – konkreetsed väljundid on need, mida kontrollitakse. Kui varem said koolist diplomi ja pidid minema eraldi kutset taotlema, siis nüüd lõpetad kooli ära ja saad ka kutsetunnistuse korraga kätte,» selgitas Aaviksoo.
«Loodame, et see kõik niimoodi ka läheb pärast seda, kui see standard rakendub. Ma ise arvan, et see on palju olulisem muudatus hariduselus kui palju kära tekitanud PGS või isegi kõrgharidusreform. Sisuliselt tööturu ja tööandjate jaoks peaks see olema hää uudis,» lausus Aaviksoo.