Juhtkiri: soe parteiline koht

Järjekordne ametipost, mida siiani võisime pidada apoliitiliseks, mehitati prominentse parteilasega. Riigile kuuluva äriühingu Eesti Loto juhatuse esimeheks valiti reformierakondlasest eksminister Heiki Kranich. Ka riigile kuuluva ettevõtte juhtimine peaks lähtuma ärilistest kaalutlustest ja poliitika tuleks hoida sellest lahus. Ei ole hea, kui juhivalikuga tekitatakse kas või vaid mulje, et see nii pole.

Samuti ei ole hea, et nii kinnitust saavale halvale tavale hakatakse tõenäoliselt viitama järgmistegi valikute puhul – nemad võisid, miks siis mitte meie.

Postimehele teadaolevalt jagunesid hääled Eesti Loto nõukogus pooleks.

Äriseadustiku järgi on sellisel juhul otsustavaks nõukogu esimehe hääl – sotsiaaldemokraat Ardo Ojasalu. Kaks häält tulid reformierakondlastest nõukogu liikmetelt Ülle Rajasalult ja Arto Aasalt. IRLi esindaja Andres Ammas soovis juhatuse liikme kohal näha oma erakonnakaaslast. Nõukogu liikmed seadsid end järelikult ise olukorda, kus valida oligi kahe poliitikutaustaga juhikandidaadi vahel. Seekord jäi peale Reformierakond.

Milleks on tarvis mehitada ühe riigile kuuluva äriühingu juhatus prominentse parteiliikmega? Eesti Loto on väiksemat sorti kullakaevandus, mis eelmisel aastal maksis 49 miljonit krooni hasartmängumaksu ja teenis 81,8 miljonit krooni puhaskasumit. Mõned asjatundjad ennustavad, et lotoäri käive pigem võidab majandussurutisest, sest inimesed ostavad rasketel aegadel enam võidulootust, olgugi see imepisike. Kõige lihtsamal tasemel mõeldes tähendab see, et Eesti Loto juhatus on soe koht, kus ilmselt kaotusekibedust maitsta ei tule. Nii on üsna mõistetav, et kui moraal ei takista, üritatakse säärast posti erakonnakaaslasele sokutada.

Teine võimalus on, et poliitika kogemusega juhti vajatakse selleks, et ette valmistada ja läbi viia Eesti Lotot puudutavaid muudatusi, mis vältimatult vajavad seaduste muutmist – poliitilist aktsepti. Üks võimalikest versioonidest on erastamine, millest on võimuliitlased eesotsas peaminister Andrus Ansipiga ka avalikult rääkinud.

Muidugi ei ole nii, et inimene peaks kandidaatide hulgast välja jääma pelgalt erakondliku kuuluvuse tõttu. Samas on erasektor suur ja lai isegi masu ajal ning pädevast tippjuhist ekspoliitikul oleks küllaga teisi võimalusi võileiva peale vorsti teenida. Ka parteitud tippjuhid ei ole Eestist kusagile kadunud ning Eesti Lotos makstav palk pole nii väike, et poleks võimalik ärijuhti palgata.

Poliitika ja riigile kuuluva äriühingu juhtimise lahus hoidmine on täiesti võimalik, kui selleks vaid tahtmist jagub.