Kelmipaar sepistas lihtsameelsele tööotsijale kopsaka võla

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laenud..
Laenud.. Foto: Postimees.ee.

Kelmipaar, 29-aastane Markko Süld ja temast kümme aastat noorem naine, kuritarvitas tööotsija V usaldust ja sepistas ta nimele mõne päevaga kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuva laenuvõla.





Eelmise aasta 12. märtsist kuni 16. märtsini olid Markko Süld ja ta elukaaslane Liilian äärmiselt hõivatud. Kuna Süld lubas V-le tulusat tööd tingimusel, et saab enda käsutusse V aadressi, pangakonto numbri ja muud olulised isikuandmed, olid kelmipaari järgmised päevad sisustatud.



Esimesena vormistati Halens Finans AB (praegune Time Finans AB) blanketil V nimele 20 000-kroonine väikelaenutaotlus. 13. märtsi õhtul istuti aga juba arvuti taha.



Kell 19.15 vormistas paar V nimele esimese 2000-kroonise kiirlaenu. 18 minutit hiljem teise, 3000-kroonise. Mõni minut enne «Aktuaalset kaamerat» kolmanda – jälle 3000-kroonise. Pärast uudistesaadet «võttis» V neljanda, 1000-kroonise kiirlaenu, veerand tundi hiljem viienda, 3000-kroonise laenu.



Öösel paar puhkas, kuid 14. märtsi hommikul veidi pärast kella üheksat alustas taas. Sel päeval võtsid Süld ja Liilian erinevatest kiirlaenukontoritest


V nimel veel kolm laenu. Kuna 16. märtsil laekus V arvele ka soovitud 20 000-kroonine väikelaen, polnud paaril enam muud teha, kui kokku laenatud 36 100 krooni enda arvele kanda ja seda kulutama hakata.



Ringkonnaprokurör Tambet Graubergi sõnul tuli kuritöö ilmsiks tänu V-le. Mõne aja eest kinnitas Harju maakohus Sülla, talle riigi poolt määratud kaitsja vandeadvokaat Toomas Pildi ja prokurör Graubergi vahel sõlmitud kokkuleppe.


Kohus mõistis Sülla süüdi kelmustes ja karistas teda kaheksakuulise vangistusega tingimisi kaheaastase katseajaga. Ka määrati Süld kriminaalhooldaja järelevalve alla.



Kasu see kelmustükk Süllale ei toonud, nüüd peab tema oma rahakotti kergendama. Kaheksa kuu jooksul tuleb tal riigile ära maksta 1200 krooni kaitsjatasu ja 6525 krooni sundraha. Kuid oma raha tahavad kätte saada ka üheksa kiirlaenufirmat, kelle tsiviilhagid küündivad juba 50 000 kroonini.



Kuigi Liilian oli prokurör Graubergi sõnul kuritööle kaasaaitaja, lõpetati tema suhtes menetlus. Põhjuseid oli mitu. Üks neist, et Liilian aitas kuritegu avastada.



«Kelmuse organisaatoriks oli Süld, kes sai sellest ka varalist kasu,» lausus Grauberg. «Liiliani puhul tuli arvestada tema noorusega, sellega, et ta oli elukaaslasest sõltuvuses, mis võimaldaski Süllal teda kuritegelikule teele kallutada.»



Kuid päris puhtalt ei pääsenud Liiliangi – talle määrati 60 tundi üldkasulikku tööd. Samas, kuidas sattusid V pangakonto number, kasutajatunnus, paroolid ja kõik muu internetipanka pääsemiseks vajalik Sülla kätte?



Graubergi sõnul oli V lihtsalt kergemeelne, sest uskus, et Süllal on neid vaja töötasu ülekandmiseks. Graubergi väitel on üldteada, et oma pangarekvisiitide usaldamine kellelegi teisele on väga suur risk.



«Kui aga keegi pakub tööd, tuleb kontrollida tööpakkuja tausta, nõuda pakutava töö või teenuse kohta lisaandmeid,» õpetas prokurör Grauberg. «Kui potentsiaalne kannatanu ilmutab asja vastu n-ö liigset huvi, jääb kelm tihtipeale poolel teel pidama.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles