Parts: riik pole loobunud Tallinna-Tartu maantee ehitamisest

Toomas Randlo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Foto: Liis Treimann

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts eitas Mihkel Muti väidet nagu jäetakse Tallinna-Tartu maantee ehitamine sisuliselt katki ning kinnitas, et tee ehitus jätkub lõikude kaupa.

Kuidas kommenteerite Mihkel Muti arvamusartiklit?

Me oleme valinud samm-sammulise ehitamise tee. Muti lugu oli filosoofiliselt väga õige. Sellel teel on suurem tähendus kui tavapäraselt. Faktiliselt jäi loost mulje, nagu riik on loobunud selle ehitamisest. See ei vasta tõele. Praegu ettevalmistatavas teehoiukavas ette nähtud järgmine suur lõik, mille eelprojekt on valmis, on Kose-Võõbu, mis on 20 pluss kilomeetrit täiesti uut trassi. Siis tuleb edasi minna. Ma ei tea, millele Mutt baseerus oma loos, väites, justkui üldse ei ehitata. Võib küsida, kas oleks riigile jõukohane võtta korraga 140 kilomeetrit ette. Ma julgen öelda, et seda on kõvasti analüüsitud. See on võimalik kriitilise analüüsi koht. Täna on mõistlikum arendada seda lõikude kaupa. Keegi ei ole loobunud sellest, et tee tuleb rajada.

Kas oskate öelda, millal saab neljarealine Tallinna-Tartu maantee valmis?

Ma tooks lihtsa näite. Praegu ehitatakse lõiku Aruvalla-Kose, mis on 14 kilomeetrit. Selles osas olid kolm aastat kohtuprotsessid. Olid vaidlused, kaasati õiguskaitseorganeid ja oli suur ajakadu. See on Eesti reaalsus. Järgmine on Kose-Võõbu. Kui kõik läheb plaani järgi, siis projekteerimine peaks algama sellel aastal. Aastal 2014, kui projekteerimisega kõik korras, algab ehitus. Ja siis tulebki edasi liikuda ning vaadata rahalisi võimalusi teatud ettevaatusega. Sellise uue suure trassi juures tasub teada, et tee ei ole ainult  investeerimiskulu, iga 2+2 tee tõstab hooldekulusid ja see kõik koormab jällegi õpetajate palkade ja pensionite tõstmise võimalusi. Selles mõttes on samm-sammuline minek praeguse valitsuse tee. Mulle jäi Muti loost mulje, et Mutt on väga informeeritud inimene ja kui selline informeeritud inimene on mures, et üldse ei ehitata, siis see lihtsalt ei ole korrektne või ei vasta tõele.

Kui tihti Te ise sõidate Tallinna-Tartu maanteel?

Väga tihti.

Kas peate 1+1 teed ohtlikuks?

Muidugi, seal on erinevad lõigud. Üks aspekt on ohtlikkuse aspekt, kuid arvan, et see, millele Mutt rõhub ja millega olen nõus, on Eesti kokkusidumine. Eesti seotakse sellega kokku, selle tõttu väheneb Tallinna kontsentratsioon ja sellel teel on palju suurem tähendus. Muidugi me kõik tahaks kohe korraga kõike, aga ma arvan, et see oleks kommunismi ehitamine, mis võib lõppeda tervikuna riigile üle jõu käivaks.

Kas peate Tallinna-Tartu maanteed tähtsamaks lennuühendusest Euroopa pealinnadega?

Need on sellised võrdlused, et kumba poega armsamaks pead. Mihkel Mutt viitas arvamusloos, et erakond, kes teeks valimiskampaaniat, võidaks valimised. Ma tuletan meelde, et 2007 tegid kõige võimsamat kampaaniat sotsiaaldemokraadid. Kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, ei liigutanud nad lillegi, vaid viskasid ainult kaikaid kodaratesse, et mitte võtta suuri lõike korraga ette. Padar oli rahandusminister. Ainus, kes on jäänud oma sõnadele kindlaks on IRL. Me oleme lihtsalt pragmaatiliselt leidnud, et arvestades riigi võimalust, on mõistlik liikuda lõik lõigu haaval ja nii saab ta kunagi tehtud.

Kas Teie meelest saadaks edu erakonda, mis järgmistel parlamendivalimistel lubaks Tallinn-Tartu maantee valmis ehitada?

IRLi jaoks on siseriiklikult kasutatavad infrastruktuurid kindlasti oluline asi. Ma arvan, et nii nagu oleme seni käitunud, tuleb liikuda sellega lõik lõigult vastavalt riigi võimalustele. Kaalumiskoht, kui mõtleme riigikogu valimiste teemal, on, kas võtta ette suurem lõik ja mõelda riigi laenu peale. See võib olla arutelu koht, sest on selge, et täna, kui suuname sellele Euroopa vahendeid ja riigi jooksvaid eelarvetulusid, siis on jõukohane liikuda lõikude kaupa. Kui me tahame suuremat lõiku korraga, siis tuleb seda teha laenuga, aga peame arvestama, et see pikaajaliselt tõstab koormusi ja teised teed võivad saada kannatada. Seda tuleb kalkuleerida.

Mihkel Mutt pööras oma arvamusloos tähelepanu sellele, kas Tallinn-Tartu maantee ehitamine venib Tallinna ja Tartu rivaalitsemise tõttu.

Ma usun, et sellised rivaalitsemised on ammu kuskil ajaloo prügikastis. Mina ei taju sellist rivaalitsemist. See ei ole probleem. Probleem on, kui realistlikult me oma riigi võimekust hindame ja kui kiiresti me selliseid infrastruktuure välja arendame. See on realistlikkuse küsimus. Unelmas me kõik tahame homme seda teed. Peab olema realistlik. Me näeme seda Tallinna tasuta ühistranspordi šõud, mida korraldatakse. See on erakordselt vastutustundetu. Keegi ei julge välja öelda, et see tegelikult on Tallinna ühistranspordile kabelimats, aga me saame seda teada võib-olla viie aasta pärast. Selliseid kabelimatse anda Tallinna rahvale, vähemalt eestlastest Tallinna rahvale, on väga nukraks tegev, samal ajal kui pole lasteaiakohti, elementaarseid asju. Meie lugupeetud linnapea on küüniline poliitik. Ta ei suuda Tallinna linna elanikele tagada elementaarseid lasteaiakohti, mis on põhiseaduslik õigus. Ja samal ajal korraldab meile kontsert-šõusid ja lollitab rahvast. See, et Tallinna lastel ei ole lasteaiakohti, see on tegelikult põhiseadusest tulenev omavalitsuse kohustus ja me ei räägi väga suurtest summadest. Kas ta on lihtsalt inimene, keda see ei huvita? See on absoluutne saamatus? Ma kahtlen, et pigem esimene, sellepärast, et meile korraldatakse igasuguseid totraid kontsertüritusi ja muid asju, aga lihtsad asjad on tegemata. Lihtsad asjad on tegemata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles