Sotsiaalminister Taavi Rõivas käis välja kava suurendada järgmistel aastatel järsult vastuvõtuarve kõrgkoolide arsti ja medõdede erialadel, et vältida meditsiinitöötajate põua süvenemist Eestis.
Tervishoiu personalikriis võib avada meditsiinierialade uksed
27. august 2013, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumile saadetud ettepanekus panevad Rõivas ja tervishoiukõrgkoolid ette, et vastuvõtt arsti erialale võiks kasvada praeguselt 144 tudengilt 2018. aastaks sammhaaval 200 tudengile aastas. Õendus- ja ämmaemandaõppe esmakursuslaste arv aga veel kiiremini: kolme aastaga praeguselt 240-lt 465ni.
Peaasjalikult puudutaks muudatused vastuvõttu Tartu Ülikooli arstiteaduse erialale ja Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolidesse.
Otsekohese ettepaneku taga on karm tõdemus, et kui vastuvõtt ei kasva, siis ei jää Eestisse peagi piisaval arvul meditsiinitöötajaid. Kuigi Tartu Ülikooli teadlaste analüüs näinuks ette veelgi suuremat õendusõppe tudengite pealekasvu, seab piiri ette koolide ja haiglate võimekus noori koolitada ja praegused numbrid on tasakaalupunkt.
Siin tulebki mängu haridusministeerium, keda aga selline taotlus keset riigieelarve planeerimist ei rõõmusta, sest õppekohtade arvu kasvatamine nõuab palju raha.
«Meie jaoks oleks ideaalne, kui õdede koolitusmaht kasvaks võimalikult kiiresti,» tunnistas haiglate liidu juht Urmas Sule. Põhjus on lihtne: patsientide arv kasvab ja tehnoloogiad uuenevad. Arstid on aga ülekoormatud, sest neile ei jätku piisavalt abikäsi. Keskmine õdede ja arstide suhtarv OECD riikides on kolm töötavat õde ühe arsti kohta, Eestis on see 1,8. OECD taseme saavutamiseks vajame juurde 4000 meditsiiniõde.
Siin tulebki mängu haridus- ja teadusministeerium, keda aga selline taotlus keset riigieelarve planeerimist ei rõõmusta, sest õppekohtade arvu kasvatamine nõuab palju raha. Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Helen Põllo ütles, et sotsiaalministri palvele ei saa veel vastata eitavalt ega jaatavalt, kuna debatt riigieelarvest tulevate tegevustoetuste üle algab sügisel. Lisasummade saamine pole välistatud, kuid kuna riik ei telli enam kõrgkoolidelt õppekohti, on õppeasutustel endil oluliselt suurem vabadus oma rahasid ümber jagada.
See tähendab, et vähemalt osa vajaminevast rahast peaksid koolid leidma oma eelarvetest, kas või kärpimise teel. «Juhul kui riiklik prioriteet eeldab teatud valdkonnas koolitusmahtude suurenemist, peab see käima käsikäes analüüsiga, mida ja kus on vaja teistes valdkondades vähendada,» sõnas Põllo. Noorte arv kahaneb ja tudengite üldarvu kasvu ministeerium ei soovi.
Rahanumbrid lahtised
Kummatigi on seni lahtine, kui palju raha täpselt lisaõppekohtade loomine nõuaks. Taotluse kokkupaneku juures olnud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus ütles, et numbrid olenevad sellest, kas koolid peavad ka tulevikus õppekoha rahade arvelt tasuma haiglatele tudengite praktikakulusid või võtab selle enda õlule sotsiaalministeerium.
Lihtsaim arvutus näitab, et iga lisanduva õendustudengi kohta oleks tarvis lisaraha 1700 kuni 2000 eurot aastas. Kuna õppeaeg kestab 3,5 aastat, tähendaks see eelarve järk-järgulist suurendamist. Lisaks tuleks Tartus sellise arvu tudengite õpetamiseks ehitada uusi praktikaruume 100 000 euro eest. Suurim väljaminek hakkaks olema praktikakulu.
Kannus näebki, et tervishoiusüsteemi tasakaalu saamiseks peavad kaks ministeeriumi saavutama kokkulepped sügavamal tasemel. Näiteks on paljud haiglates töötavad praktikajuhendajad siirdunud mujale tööle, nende asendamiseks peaks juhendamistasusid tõstma ja need ühtlustama.
Medõdedest tudengitele võiks hakata pakkuma vabatahtlikku riigistipendiumi tingimusel, et nad jäävad teatud ajaks Eestisse tööle. «Kui me tõstame ainult vastuvõtuarve ja midagi muud ei tee, siis võime sama hästi jätta selle vastuvõtu tõstmata,» leidis Kannus.
Kui otsused ei tule, siis sektori areng pidurdub
Sotsiaalminister Taavi Rõivas kinnitas, et praktika- ja residentuurikohtade arvu kasvatamiseks on lisataotlused riigieelarvesse juba esitatud. Tema siht on parandada meditsiinitöötajate töötingimusi, mis võiks hoida arste ja õdesid Eestist lahkumast. Meditsiinitöötajate põua leevendamiseks taastatakse praegu arstihariduse omandanud, kuid muudel aladel töötanute kvalifikatsiooni ja järgmisel aastal hakatakse sama tegema ka õdede puhul.
Haiglate liidu juht Urmas Sule ütles, et kvalifikatsiooni taastamine on õige samm, aga lõhet see ei vähenda. Kui haridusministeerium peaks keelduma vastuvõttu suurendamast, tähendaks see, et haiglad jäävad virelema ja sektori areng pidurdub. Sule sõnul on õppekohtade arvu kasvatamise eesmärk nii õilis, et raha peavad ilmselt leidma kõik – nii riigieelarve, tervishoiusüsteem kui ka kõrgkoolid.
Meditsiiniõppurite vastuvõtu kasvatamise kava:
Arsti eriala koolitusmahus 2014-2018:
2014. a 160 üliõpilast
2015. a 176 üliõpilast
2016. a 176 üliõpilast
2017. a 184 üliõpilast
2018. a 200 üliõpilast
Õe erialade koolitusmahud 2014 – 2016:
2014. a 406 õde ja ämmaemandat
2015. a 435 õde ja ämmaemandat
2016. a 465 õde ja ämmaemandat