Uudisteagentuuri BNS arhiivi andmetel alustas kunagine majandusminister Meelis Atonen Vjatšeslav Leedo praamimonopoli lõpetamist juba aastal 2001, aastate pikkune saaga päädis aga Reformierakonda kuuluva Atoneni tagasiastumisega.
Loe kuidas varasem katse praamimonopoli lõpetada päädis ministri tagasiastumisega
28. august 2013, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2001. aasta lõpul esitas toonane Reformierakonna aseesimees Atonen riigieelarve eelnõule muudatusettepaneku suurendada bussivedude dotatsiooni laevaühenduse dotatsiooni arvel. Ta leidis, et Saaremaa Laevakompanii (SLK) kulud on aastatega meeletult kasvanud ja piletihinda ei mõjutaks dotatsiooni vähendamine, kui ettevõte hoiaks kokku muid kasvavaid kulutusi.
Tema ettepanek jäi aga soiku, kuna 2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Reformierakonna esimees Siim Kallas sai peaministriks ning uus koalitsioon otsustas, et ei võta ära SLK toetust. Jaanuari lõpus sõlmis toonane teede- ja sideministeerium SLKga liinilepingu.
2003. aastal veebruaris korraldas ministeerium hanke liinide uue teenindaja leidmiseks. Ainsana tegi pakkumise SLK. Sama aasta aprilli alguses lükkas majandusminister Liina Tõnisson tagasi SLK pakkumise, kuna see ületas planeeritud dotatsioone rohkem kui kaks korda.
Kuu lõpus ametisse asunud majandusminister Meelis Atonen lubas eelmise ministri käskkirja ümber vaadata ning lubas muuta konkursi tingimusi.
Sama aasta suvel kuulutas Atonen välja uue hanke, mis sai pakkumisi neljalt firmalt. Hankel ilmnenud probleemide tõttu sõlmis riik SLKga 2004. aastal liinide teenindamiseks ajutise lepingu.
Minister Atonen ütles, et järgmise suunatud konkursi korraldamise asemel eelistab ta saarte praamiühenduse korraldamist riigi poolt ning sellega võiksid tegeleda näiteks Saarte Liinid või Tallinna Sadam.
Leedo leidis toona, et kui saarte praamiühenduse opereerimise võtab üle Tallinna Sadam, oleks tegemist raha maha viskamisega. «Ma isegi ei ole Tallinna Sadama varianti tõsiselt võtnud, sest ma mõtlen, et inimestel peaks ikka niipalju mõistust olema (aga vahetevahel ei ole ka), et oma ambitsioonide rahuldamiseks ei visataks 500-600 miljonit või miljard krooni riigi raha tuulde. See on absurdne,» sõnas SLK omanik.
SLK süüdistas toona majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni avalikkuse eksitamises õigustamaks kavandatavat praamiliinide riigistamist.
2004. aasta augustis hakkas riik taas pinda sondeerima soovides teada, millistel tingimustel on SLK valmis jätkama avalikku liinivedu pärast 1. oktoobrit.
Sügise hakul kaaluti ka Tallinna Sadama ja SLK ühisfirma loomisega praamiliikluse jätkamiseks mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel. Enne augusti lõppu ütles 2003. aastal peaministriks saanud Juhan Parts, et Meelis Atonen peab tagasi astuma juhul, kui praamilühendus saartega katkeb.
SLK aga keeldus septembris kaheks aastaks liinide teenindamisest ning oli nõus liinilepingu alusel tegutsema vaid neli kuud ehk kuni ühisfirma moodustamiseni Tallinna Sadamaga. Samal ajal ei välistanud ministeerium võimalust, et kui SLK nõustub liinilepinguga, võib ühisfirma ideest teoreetiliselt kaheks aastaks loobuda.
2004. aasta septembri algul aga katkesid ettevõtte ja ministeeriumi vahelised läbirääkimised ministrivahetuse tõttu - Atonen astus tagasi.
24. septembril sõlmisid SLK ja ministeerium, pärast pikka pausi läbirääkimistes, kokkuleppe, mille kohaselt ettevõte nõustus jätkama liinivedu kahel järgnenud aastal. Lepingule kirjutas alla juba uus majandusminister, Andrus Ansip.
2005. aasta lõpul korraldas ministeerium hanke Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidele vedaja leidmiseks. Ainsana tegi hankel pakkumise SLK tütarfirma Väinamere Liinid OÜ, kellega sõlmiti leping 2006. aastal järgnevaks 10 aastaks.
Toonaste endiste transpordiala ministrite hinnangul jäi majandusminister Meelis Atonen praamikonkurssidega hiljaks, mistõttu lepingu tõenäoline jätkamine SLKga ei tulnud kellelegi üllatusena. «Tundub, et Atonen polnud asjaga kursis,» kommenteeris Postimehele toona Enn Sarap. Liina Tõnissonile ei olnud Atoneni ebaõnnestumine üllatav.
SLK omaniku Vjatšeslav Leedo kunagine äripartner ja toonane suurim kritiseerija Toivo Alt pidas sõlmitud liinilepet riigile kasulikuks, kuid hoiatas loorberitele puhkama jäämise eest.
Aldi kinnitusel oli endistel majandusministritel nagu Toivo Jürgensonil või Liina Tõnissonil samamoodi võimalus riigile soodsamaid otsuseid langetada, kuid Leedo ähvardused ajasid neile hirmu nahka.
Alt leidis toona, et parim lahendus saartevahelise ühenduse pidamiseks on liinide riigistamine.