Parts: riik hoiaks praamide soetamisega raha kokku
30. august 2013, 15:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusminister Juhan Parts ütles reedel Kuku raadio eetris, et riik saavutaks kokkuhoiu saarte ja mandri vahelise ühenduse tarvis praamide soetamisega.
Lisaks leidis Parts, et riigil on mõistlik kontrollida infrastruktuuri, kus senise kogemuse põhjal konkurents ei toimi.
Praegu on saartega ühenduse pidamiseks sõlmitud leping, ühenduse kadumise pärast Partsi kinnitusel muretsema ei pea. Riik aga peab ministri sõnul valmistuma järgmiseks lepinguerioodiks, mis algab 2016. aasta sügisel.
Parts lisas, et oluline on ka Saaremaa Laevakompanii avaldus jätta kaks suurt parvlaeva Kuivastu-Virtsu liinile ning suunata päevi näinud Regula Rohuküla-Heltermaa liinile.
Ühtlasi märkis ta, et viimase 10 aastaga on ühenduste kvaliteet märkimisväärselt paranenud, riik on investeerinud sadamatesse ja ettevõte on toonud liinidele uued laevad.
Partsi sõnul on praeguse vedaja kahjumi põhjuseks suured kapitalikulud, need olid suured juba enne uute laevade tulekut. «Ühenduste näol on aga tegu elutähtsa teenuse ja ainulaadse infrastruktuuriga – riik peab need ühendused tagama.»
Ta märkis, et riik ei eksperimenteeri saartevahelise praamiliiklusega - kas turg organiseerib end ise, kas tekib konkurents ja kas tulevad pakkumised liinide teenindamiseks. «Tegu ei ole Tallinna ja Helsingi vahelise laevaliiklusega, tegu on siseriiklike liinidega – siin konkurents nii ei tööta.»
Ministri sõnul vajavad mõlemad saared kaht laeva ning ta ei välistanud ka võimalust, et riik ostab juba olemasolevad laevad, viimane on aga laevade omaniku otsustada.
«Ka tänasel operaatoril on võimalik jätkata, laevade omanik ta ju ei ole. Laevade omanikuks on Saksamaa fond.»
Saatejuhi küsimusele, mis on saanud Muhu ja mandri vahelise silla ehitusest, vastas Parts, et valitsuskabinet on otsustanud projektiga vaikselt edasi minna, kuid silla ehitamine on liiga kulukas.
«Selle investeerimismaksumus on 500 miljonit eurot, võrdluseks transpordi investeeringute maht järgneva seitsme aasta peale on 300 miljonit eurot. Saarele sõitjate kulu aga ei tohi kasvada.»
Sillamaks, mis jääks praamipileti hinnaga samale tasemele, ei kataks Partsu sõnul ka mitte silla opereerimise kulusid, rääkimata finantseeringust.
Ta lisas, et samuti on saarlaste huvi silla vastu kahanenud. «Kindlasti on seal inimesi, kes peavad silda vajalikuks, aga nad ei moodusta enam valitsevat enamust.»
Parts märkis, et kui silla ehitus oleks riigi ja rahva püsimise kõige tähtsam objekt, siis teeks selle riik ära.