Riigi Kinnisvara Asi teatel ei ole nelja ministeeriumi jätkamine olemasolevates hoonetes majanduslikult mõttekas, kuna ministeeriumite olemasolevad hooned vajavad kasutuskõlbulikkuse säilitamiseks mahukaid investeeringuid vähemalt 10 miljoni euro ulatuses.
Rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning justiitsministeeriumi olemasolevad hooned on Riigi Kinnisvara ASi teatel suure energiakuluga, ebaefektiivse ruumiprogrammiga ning vajaksid seetõttu järgnevatel aastatel kasutuskõlbulikkuse säilitamiseks mahukaid investeeringuid.
Ministeeriumite ühishoone rajamisel jääksid ära täiendavad investeeringud olemasolevatesse hoonetesse vähemalt 10 miljoni euro ulatuses. Need ei mõjutaks majade pikaajalist väärtust, kuid võimaldaksid üksnes hoida hooneid kasutuskõlbulikus seisukorras. Samas tähendaks see jooksvate kinnisvara kogukulude tõusu võrreldes tänase olukorraga.
Ministeeriumite vanade majade ja uue ühishoone üürikulud pole omavahel otseselt võrreldavad. Nende vahe tuleneb peamiselt sellest, et praegu üürib RKAS riigile turutingimustest soodsamalt ehk tasu on kunstlikult madalal hoitud.
Üürihind tõuseks ka olemasolevates hoonetes jätkamisel, sest järgnevatel aastatel tuleks teha hädavajalikke investeeringuid ning seetõttu üüri oluliselt tõsta. Seega lisandub üürile juba järgmisel aastal kapitali- ja remondikulu, mis on seotud riigi kinnisvarapoliitika põhimõttega minna riigi büroodel järk-järgult üle turuüürile.
Ministeeriumite ühishoone valmimise järel 2016. aastal oleksid ministeeriumide aastased eelarvekulud uues hoones 4,4 miljonit eurot, olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel 5,4 miljonit eurot.
«Täna on nelja ministeeriumi kasutuses kokku 20 735 ruutmeetrit büroopinda, mille pinnakasutus ei ole efektiivne ning mille energiatarve on suur. Nelja ministeeriumi kolimine madala energiatarbega ja efektiivse pinnakasutusega ühishoonesse võimaldab hakkama saada 14 420 ruutmeetri büroopinnaga. See fakt kinnitab üheselt, et avaliku sektori büroopinna kasutamist on võimalik optimeerida ja seeläbi maksumaksja raha tulevikus säästa,» ütles ettevõtte juhatuse esimees Jaak Saarniit.
«Ühishoone ehitamise majanduslikku põhjendatust tuleb vaadelda pikaajaliselt nii nagu iga investeeringut kinnisvarasse,» lisas ta.