Vabadussõja võidusamba avamisele järgnenud natsismisüüdistuste laine Vene meedias ilmus Eesti jaoks ootuspäraselt, ent jäi ettearvatust nõrgemaks, kirjutab Argo Ideon ajalehes Postimees.
Natsisamba süüdistused ei leidnud kandepinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna väidetava natsiristi teema väga kandvaks ei osutunud, ei näinud Eesti riigistruktuurid ka vajadust intensiivseks vastupropagandaks.
Kaitseministeeriumi avalike suhete juhi Martin Jaško sõnul ei ole seni ükski Venemaa meediakanal nende poole samba tausta kohta selgituste saamiseks pöördunud ning eraldi ei ole peetud vajalikuks ka neile omal algatusel materjale saata.
Siiski esines ministeerium mõni päev pärast avamisüritust kommentaariga, milles nimetas osa Vene meediakanalite käsitlusi samba väidetud natsiseostest otseselt pahatahtlikuks.
Ühe kurjema materjali samba kohta Vene meedias avaldas 24. juunil ORT telekanal, kus oli kokku miksitud nii uue samba väidetavad natsi¬seo¬sed, pronksmehe äraviimine 2007. aastal kui ka otsene vale sellest, nagu oleks Eesti prokuratuur lõpetanud toona hukkunud Dmitri Ganini tapjate kriminaalasja (tegelikult lõpetati noormehe peksmises kahtlustatud isikute kriminaalasi, tapmise uurimine käib aga edasi).
Kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane märkis enne samba avamist, et Vene propaganda kasutab natsiteemat ära vastavalt oma vajadustele ning see ei sõltu samba tegelikust olemusest.
Vastutegevusena ei näinud Rebane muud võimalust, kui rõhutada samba seost Eesti Vabadussõjaga, mis on Venemaa avalikkuses peaaegu tundmatu.
Sambateema vaibumine Vene meedias ei tähenda samas, et see ei võiks mingil hetkel uuesti kerkida.
Antud artikli täisteksti loe Postimehe paberversioonist.