Kaitsepolitsei komissari Andres Kahari hinnangul läks Venemaa niinimetatud natsismi rehabiliteerimisele vastutegutsemise seaduseelnõuga ähvardamise teele.
Kaitsepolitsei komissar: Venemaa läks ähvardamise teed
2. juuli 2009, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahar kirjutas Politseilehe värskes numbris ilmunud artiklis, et tegemist on Venemaa järjekordse ülereageerimisega viimase aja kaotustele ajaloo üle peetavas infosõjas ja meenutas europarlamendi hiljutist otsust võrdsustada natsi- ja kommunismikuriteod.
Komissari sõnul on nüüd selge, et Venemaa juhtkond on kaotanud lootuse veenda rahvusvahelist üldsust oma ajalookäsitluse õigsuses argumenteeritud diskussiooni läbi ning läinud lihtlabase ähvardamise teed.
Ühtlasi on see Kahari hinnangul järjekordne ilmekas tõend Vene föderatsiooni juhtkonna imperialistlik-natsionalistlikust nostalgiast.
Ta tõdes, et seaduse ellurakendamine tooks paratamatult kaasa sõnavabaduse piiramise ning Venemaa mainele negatiivselt mõjuvaid rahvusvahelisi skandaale.
Kahar avaldas arvamust, et seaduse vastuvõtmine ja rakendamine annavad kavandatule vastupidise tulemuse ja kiirendavad rahvusvahelise üldsuse arusaama kommunistliku režiimi kuritegelikust olemusest.
Aprillis valminud eelnõu deklareerib, et Venemaa on N. Liidu järglase, Hitleri-vastase koalitsiooni liikme ning Nürnbergi tribunali asutajana õigustatud võitlema natsismi ning natsistlike kurjategijate ja nende kaasajooksikute rehabiliteerimise katsetega endise N. Liidu aladel olevates riikides.
Kaasajooksikuteks nimetab eelnõu ka neid, kes sattusid Saksamaa teenistusse mobilisatsiooni korral.
Kahar toob näiteks, et eelnõu järgi saab natsikurjategijaks tembeldada näiteks Saksa tööteebistusse mobiliseerituid.
Eelnõus kavandatud eesmärkide saavutamiseks on kavas luua pidevalt tegutsev ühiskondlik komisjon (tribunal), millest kolmandiku nimetab Venemaa president ja ülejäänud kolmandikud riigiduuma ning Venemaa ühiskondlik palat.
Komisjoni tegevuse üks vorme on endistes liiduvabariikides toimuva monitoorimine, sealhulgas ajakirjanduse jälgimine ning vastava andmepanga loomine.
Eelnõu näeb ette natsismi rehabiliteerimises süüdistatava isiku karistamise tema sattumisel Vene föderatsiooni territooriumile.
Samuti annab eelnõu võimudele õiguse lõpetada natsismi rehabiliteerimises süüdistatavate juriidiliste isikute tegevus Venemaa territooriumil.