Kohus muutis narkojoobnute karistamise raskeks

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Riigikohus leidis eelmisel nädalal, et narkojoove ei tõenda uimastitarvitamist, mistõttu ei saa näiteks «pilvespäi» autojuhtimises süüdi mõistetud noormeest karistada ühtlasi uimastitarvitamise eest. 


Politseile narkouimas autoroolis vahele jäänud Andres Aasma väitis nimelt kohtule, et oli võtnud 2008. aasta 19. augustil auto peale kolm tundmatut, kes seal ohjeldamatult suitsetasid.

Nooruk olevat seetõttu hinganud sisse suitsu, teadmata, et see oli narkootilise toimega. Et passiivne suitsetamine joovet võib tekitada, noormees oma sõnul ei teadnud, selgub Pärnu maakohtu materjalidest.

Maakohus juttu ei uskunud ja leidis, et nooruk on süüdi nii narkojoobes autojuhtimises kui kanepitarvitamises, määrates viimase eest 3600-kroonise trahvi. Riigikohus aga vabastas 22. juuni otsusega noormehe tarvitamissüüst, leides, et uimastitarvitamise fakt ja tahtlus narkootikume tarvitada pole tõestatud.

Joove ei paljasta tarvitamist

Riigikohtu hinnangul ei ole narkojoobes olek samastatav narkootikumide tarvitamisega. Kohus tõi muuhulgas paralleeli vägijookidega, kus alkoholi avalikus kohas tarvitamise eest karistatakse erinevalt samasse kohta alkoholijoobes ilmumise eest.

Nädalalehe Eesti Ekspress hinnangul tekib selle otsusega aga keeruline olukord, kus politsei ei saa näiteks enam reidide käigus narkojoobes tabatuid karistada - just selleks otstarbeks on kasutatud sama seadusepügalat, mille alusel Andres Aasmatki karistati.

Riigikohtu otsust ei kõigutanud ka fakt, et Paide kriminaaltalituse komissari Jan Aasma poja Andrese oli politsei ka aasta varem kanepijoobes tabanud ning alaealiste komisjoni saatnud.

Proovisid mannat ninna tõmmata

Riigikohtu lahendis on kirjeldatud ka mitmeid viise, kuidas on võimalik enda teadmata või tahtmatult narkojoobesse jääda - näiteks kui sulle manustatakse uimasteid salaja või tarvitasid neid mitteteadlikult, nagu näiteks Aasma kirjeldas.

Lehe väitel annab aga riigikohtu lahend noortele narkomaanidele kuldaväärt päästerõnga - tuleb vaid vahelejäämisel valetada, et neile pakuti tavalist suitsu ja neil polnud õrna aimugi, et tegu on kanepiga, või öelda, et enda arvates tõmmati ninna mannat ega osatud aimatagi, et see on kokaiin.

Riigikohtu lahend jätab siiski ebamäärase võimaluse inimest selle «Aasma-pügala» alusel karistada, seda «eelkõige olukorras, kus eluliselt pole usutav, et isiku joove on tekkinud muul moel kui narkootikumi tarbides või et isik ei saanud aru sellest, et tarbitav aine on narkootiline.»

Aasma juhtum taoliseks aga riigikohtu silmis ei kvalifitseerunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles