Raport: Air France´i surmalennuk ei purunenud õhus

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Air France'i reisilennuk Airbus 330-200.
Air France'i reisilennuk Airbus 330-200. Foto: AP / Scanpix

1. juunil teel Brasiiliast Prantsusmaale Atlandi ookeani kukkunud Air France'i reisilennuk Airbus 330-200 228 inimesega pardal ei purunenud õhus, vaid kukkus ookeani tervena.


Eile avaldatud esialgse uurimisraporti kohaselt kukkus õhusõiduk ookeani suurel kiirusel, kuid katkised kiirusemõõdikud ehk niinimetatud Pitot´ torud polnud viimase kaheksa aasta suurima lennukatastroofi põhjuseks, vaid «üheks faktoriks», vahendas AFP Prantsuse lennuõnnetuste uurimisameti (BEA) aruannet.

«Lennuk ei purunenud keset lendu. Näib, et lennuk tabas veepida lennusuunas ja suurel vertikaalkiirusel,» lisas uurimisrühma esimees Alain Bouillard.

Kuna lennuki musti kaste pole leitud, koostati raport seni leitud 640 lennukirusu ning surnukehade põhjal tehtud analüüside ja uuringute põhjal. «Me oleme veel kaugel õnnetuse põhjuste kindlaks tegemisest,» lisas Bouillard.

Brasiilia lõpetas lennukatastroofis hukkunute päästeoperatsiooni 27. juunil, kuid lennuki mustade kastide otsimine jätkub Prantsuse jõudude juhtimisel.

Uurijad ei tea täpselt, kui kaua pardasalvestite patareid signaali väljastavad, kuid Bouillardi sõnul loodetakse lennuki pardasalvestite signaali tabada kuni 10. juulini. Kui kaste selle aja jooksul ei leita, püütakse lennuõnnetuse asjaolude kohta väärtuslikku informatsiooni salvestavaid pardasalvesteid leida sonarite ja tuukrite abil.

Päästjad ei leidnud õnnetuspaigast ka ühtegi päästevesti, mistõttu arvavad uurijad, et reisijad polnud hädamaandumiseks valmis.

Raportist selgub, et lennuki juhtimissüsteem saatis pärast raadioside katkemist lennujuhtimiskeskusega 24 automaatsõnumit, mille sisu kohta soovivad hukkunute lähedased rohkem infot.

Samas selgub, et pilootidel ei õnnestunud Senegali lennujuhtimiskeskusega kolm korda ühendust saada. Bouillard avaldas imestust, miks häireolukord alles kuus tundi pärast lennuki kadumist välja kuulutati, vahendas Reuters. Esialgsetel andmetel ei pruukinud piloodid dispetšeriga ühendust saada, kuna Dakar polnud saanud lennuplaani. Lennuki kadumisest teatas aga Hispaania, kelle õhuruumi pidi lennuk saabuma Senegalist.

Lennukatastroofi järel on kokku leitud 51 surnukeha, kuid viimased laibad leiti juuni keskpaigas. Brasiilia sõjaväe esindajate sõnul on enam-vähem võimatu, et laipu veel leitaks.

Bouillardi sõnul puudub Prantsusmaal tänaseni juurdepääs merest välja toodud ohvrite lahkamisandmetele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles