Pilves koolielu ehk 100% kanepit

Eesti põhikoolides on klasse, kus kanepit tõmbab iga õpilane. Osa neist on diilerid. Õpetajad on massi ees jõuetud.

Kanepisuitsetajate protsent minu klassis on sada, ütleb ühe Tallinna kooli kaheksanda klassi juhataja, 36-aastane moekas ja nooruslik naine. Kartes kaotada õpilaste usaldust, pole ta kaevanud nende peale ei direktorile ega politseile. Oma armsakssaanud õpilasi politseisse anda, kuigi nad on hakanud kanepit tõmbama, tundub õpetajale perversne.

Direktor olevat probleemiga kursis, politsei ei võtvat sedasorti signaalide peale nagunii midagi tõhusat ette (uue karistusseadustiku järgi ei ole kanepi tarvitamine kriminaalkuritegu, äritegevust narkootilise ainega pole aga lihtne tõestada.) Nii ei jää õpetajal muud üle, kui kuulata ära laste mured. Rääkida neile, et saab ka ilma kanepita. Ta ei saa neile isegi öelda, et ärge tõmmake kanepit, sest sellise lähenemise mõju oleks pigem vastupidine soovitule.
Tegu on tavalise kooliga, mis ametlikult ei kaldu kuhugi. Seal ei õpi just väga palju «rikaste ja ilusate» lapsi, küll aga on mõned lapsed ise rikkaks saamas.

Kui kõik 30 õpilast tarvitavad regulaarselt kanepit, on nõudlus pidev – keegi klassist täidab turuniši ja hakkab kaaslastele kanepit müüma.
Selliseid klasse on Eestis palju – nii räägivad paljud teismelised ise.

Turgu on ka. Diileriameti valib ilma konkursita tüüp, kes varem klassiõdedele-vendadele vanema venna või vanemate sõprade käest saadud/ostetud kraami tasuta pakkus: proovige ära! Filmides on see juba sama tavaline kui sigaretisuitsetamine, miks ei peaks siis tekkima huvi.
Uudishimu ja järeleaimamissoov töötavad hästi ka siin.
Mingit mõtet ei ole huupi öelda, et kanep on paha. Tuleb vaadata asju objektiivselt.
Kanepisõltuvus on pigem psühholoogilist laadi, räägivad meedikud. Sõltuvust tunnistavad mõned aastatepikkused kanepitarbijad, aga mitte noored.

Seega tuleb kanep kergelt kätte ja see tundub noortele ohutu. Arvatakse, et see ei riku tervist, ei põhjusta erilisi probleeme politseiga ja selle kombe võib iga hetk maha jätta. Odav on ka. Grammi hind algab sajast kroonist, sõltuvalt kanepitaime osast ja töötlemisviisist:
a) leht ja vars ehk lahjem kraam marihuaana;
b) kangem hašiš ehk kuivatatud vaik, mida saadakse õitest;
c) kanepiõli ehk kontsentraat, mida nimetatakse tükiks ja mis on eriti kange.

Kolm müüti. Vaatame nüüd kanepitõmbamist soodustavaid sisemisi faktoreid ja nende foone.
1) Eeldus: kanep kui uimasti tekitab inimesele mõnusa elustiili, kus ta tahab end lõõgastushetkil ikka pilve tõmmata ja rahu on hinges.
Tegelikkus: kanepi nagu iga muu meelemürgi mõju on individuaalne, ja kanep on pigem rahumeelsust kui vägivaldsust soodustav meelemürk. Aga liialdamisel võib rahu lõppeda paranoiaga, lõõgastus võib saabuda valel ajal, mistõttu konflikt ühiskonnaga on vältimatu ka siis, kui politseile/õpetajatele jne vahele ei jääda.
2) Eeldus: kanep kui meelte teritaja soodustab süvenemist.
Tegelikkus: kanep võib panna nägema asju, mida muidu ei märgata, aga liialt maailma asjade detailidesse laskudes võib tervik pikapeale sassi minna ja/või üldse tabamatuks jääda.
3) Eeldus: kanep ajab naerma, tekitab lõbusust.
Tegelikkus: alguses ehk jah, aga sagedasem tunne on «kivis olek» ehk lollakalt letargiline tuimus, mis oma kohtlusega võib ju ka naerma ajada.
Kergemakujulisest sõltuvuslaadist piisab olukorraks, kus kutist kuldketiga kaelas saaks klassi diiler ja liider.
Nüüd vaatamegi üksikjuhtumeid, mis peegeldavad kanepisuitsetamise üldist trendi Eesti koolides.

EESTI LOOD

Jana (17-aastane, 11. klass), Tallinn. Šatään, peen, kena. Võib-olla veidi kahvatu ja hajameelne. Suitsetama hakkas 13-aastaselt, tänapäeva Eesti parameetrite järgi on see isegi hilja. Kooli nurga taga suitsetamas käies tekkis menüüsse peagi kanep.

«Tavaline» suits oli muutunud tavaliseks asjaks, «special», «kaval» või «clever» suits lisas vahetunnile vürtsi. Eriline olukord pani Jana ja tema sõbrannad ning paar sõpra tundi minnes itsitama, aga õpetajad ei ole midagi märganud, sest pubekad käituvad ju ikka veidralt.

Janal on nüüd kanepistaaþi varsti neli aastat ja ta räägib oma kogemustest: «Suitsu ma juba tegin, järelikult ei olnud allatõmbamine eriti raske. Algul tõid sõbrad kooli kaasa lihtsalt lehte, aga isegi see tundus jube kange ja nalja sai palju. Tõmbasime vahetunnis heki taga, oli hästi põnev, onju. Läksime tundi nagu mingid vandeseltslased, kõik ajas itsitama, aga itsitada ka ei julgenud, siis ajas see tobe olukord veel rohkem naerma. Oli siuke tunne, et me oleme sõbranna ja selle ühe kutiga lõpp erilised inimesed, mingid täiesti, ma ei tea, väljavalitud inimesed, saad aru, täiesti ogar.
Tegelikult keegi, õpetajad ega tuttavad vist midagi aru ei saanud, mõtlesid, et noh, okei, armunud või niisama lollakad.
A meil oli ilgelt lõbus igatahes. Vott.

Olime noored ja lollid tõesti, me ju ka ei teadnud, et see on jumalast tavaline asi meie koolis juba... Isegi meie klassist olid tüdrukud juba dõupi suitsetanud. Just tüdrukud, kusjuures.
Siis me saime sõbrannaga tuttavaks paar aastat vanemate tüüpidega, kellel oli rõvedalt palju õit. Nad kandsid pidevalt kaasas kotikesi, me käisime neil külas, see oli hoopis eriline tunne, tõmbasime õit, isegi ei joonud alkoholi, aga nii võimas fiiling tuli, kuulasime musa, algul igast hapet kraami, ma ei tea, vana Pink Floydi, siis uuemaid asju, dubi, Flaming Lipsi, katus sõitis täiesti ära.
Siis mul tekkis oma poiss väljaspool seda kampa ja tema raskelt lülis kanepit. Ta algul ei teadnud, et mul see nii küljes on. Ma teen ju kogu aeg tegelt. Iga päev mitu korda. Panen dþointe suitsupakki, teen vahetunnis. Olengi oma tüübiga tülis praegu. Ma saan aru, et võib-olla ilgelt nõme on niimoodi kogu aeg kimuda ja udus olla, aga ta on liiga siuke... korralik või väiklane või... ta ei saa aru millestki.
Ma oskan selle pahega elada. Ma ei mõtle enam, et noh, lõpp lõbus asi. See tekitab janu, mul on pidevalt mingit vee- või limonaadipudelit vaja – alkoholi olen ma seoses dõubiga täiesti maha jätnud, tundub labane ja tekitab pohmakat... Ilged paranoiad tulevad kohati. Aga samas saab nalja ka! Või noh, tegelt ma olen vist kogu aeg natuke pilves, aga ma ei ole kunagi päris jabur selline... Nojah, kooliasju ma väga ei õpi, räägitakse, et ma olen lahtise peaga, ihii...
Mida ma üldiselt tähele panen küll: mul läheb juhe kokku, kui ma pikalt seletan midagi. Praegu, kuidas ma lõpetama pidingi? Ah jaa, kui uue mehe võtan ja lapsed tulevad, siis... hakkan suitsetama ainult nädalalõputi, suvel meie uhkes aias, talvel kamina ees kiiktoolis.»

Märt (16, 10. klass, nimi muudetud), Tartu. Blondeeritud lühikesed juuksed, kuldkett, teksatagi, vilgas olek. Suitsetama hakkas 13selt, kanepit tõmbama sama vanalt, kuu aega pärast esimest sigaretti. Viimasel ajal tõmbab kanepit oma sõnul harva.
Diiler. Saab odavalt vanematelt kolleegidelt, kes müüvad talle edasi peaaegu vahelt võtmata, sest noorte seas kanepit populariseerida olevat «õilis tegevus».
Müüma hakkas oma koolis, tegevus on laienenud kodumaja ümbruskonda, aga juba otsivad teda üles täiesti võõrad tegelased terve linna pealt, tudengid, punkarid, hipid, ilusad tüdrukud ja täiesti tavalised normaalsed noored mehed.

«Ma müün kanepit juba kaks aastat. Ise kusjuures eriti ei viitsi kimuda enam raiska. Faking uimaseks teeb, nii ei saa bisnessit teha. Raha lugemine läheb sassi, haahaaha. Cool, vahel harva viina kõrvale teen, et viin energiaga liiga üles ei krutiks, tõmbab iizilt tuurid maha, laksad tiiru vesipiipu, päris mõnus tegelt.
Nii, kuidas see asi algas, jah. No mul on vanem vend. Aga tema on selle kanepivärgi juba unustanud, tema jaoks see on minevik, ajalugu, heheee. Nojah, ta tegi ja tema käes liikus, andis mulle ka. Praegu ruulin meie peres asju mina!
Diileriks kujunetakse, mitte ei hakata. Teised teevad su diileriks. Keegi teab, et ahah, sellel vennal on. Tulevad tuttavad, tavai anna. Algul annad, teete koos. Siis ei anna kah. Naahui! Osta ära, onjo. Mida on. Okei, ostavad kah. Müüd mõnele sõbrale. Müüd oma klassis, vahetunni ajal peldikus vapšee. Ei taha nagu eriti tegelda kah, noor poiss alles, trellid ei ole armsad veel. Aga siis väga ei pabla kah, mida põdeda, pappi tuleb, kraami liigub, allikad on teada, dõup tuleb ise sinu juurde, rabad kõvasti vahelt... aga ostavad, jobud.

No siis tulevad juba jumalast suva klemmid, tavai, sul on. Helistavad, kurat, teisipäeva öösel sulle. Vanematele ütlen, et vaja käia korra saada kokku, või et lähen rebin bentsukast ühe limmari, haahaa, noorte värk, janu tuleb keset ööd, saate aru. Vanemad: okei, poisu, peaasi, et jooma ei lähe, homme koolipäev. A mina lükkan dõupi maha maja kõrval, mingid tüübid sõidavad vana mersuga ette...
Vahel mõtlen, et oo mai gaad, mingid gängstad. Võtavad bisnessi üle, annavad kesta ka. Või et mendid... Uhh, siiani on õnneks läind. Aga üldiselt hakkab koppa ette küll viskama. Papiga on ka nii, et mida ma vanematele ütlen? Kust see raha tuleb, junõu! Khm-khm: «Aa, teate, müüsin ühed adi dressid edasi,» väike süütu manki-bisness. Aga ega nad ka ei ole idioodid päris.

Aga siis ei saa lahti enam ametist. Jälle keegi helistab, tahab. Raha vaja, tahan dvd-d osta. P..sse! Lõpetan kooli, lähen Tallinna erkisse õppima, ma oskan päris okeilt joonistada, seal ei tule enam iga tropp mult kanepit küsima! Võib-olla tulen kunagi Tartusse tagasi ka ja saadan vanad tuttavad puha üle t..a.»

Artikli allikad: intervjuud 9.–12. klassi õpilastega Tartust ja Tallinnast (7), vestlused Tartu, Tallinna, Pärnu koolide õpetajatega, direktoritega ja õppealajuhatajaga, Wismari haigla arst Jaanus Mumma, internetikülg www.marijuana-anonymous.com, politseiameti pressiesindaja Kadri Palta, staaþikad kanepisuitsetajad Eestist (4), Tallinna uimastiinfo- ja -nõustamistelefon 1707.

KANEP LOODUSES
Kanep on vanemaid taimi, mida inimene aretanud on. Seda hakati väidetavalt kasvatama kiu pärast, seemneist õli pressides avastati Põhja-Aafrikas (või juhtus see veidi varem Kesk- ja Lõuna-Aasias: Afganistanis, Indias) kanepi narkootilise mõjuga toksiline vaik.
Kanepi eri liigid sisaldavad üle 400 keemilise ühendi, millest uurituim on psühhoaktiivne tetrahüdrokannabiool (THC).

KANEP MEDITSIINILISELT
Kuigi kanepit kasutatakse rahustava toime tõttu arsti rangel ettekirjutusel ka raviks, on see tervisele ohtlik mitme kandi pealt.
• See on ainus narkootikum, mis põhjustab geenimutatsioone.
• Kanep kurnab kopse. Kanep hakkab eriti tugevaltpähe nimelt siis, kui seda sügavalt alla tõmmata ja veidi kopsus hoida.
• Kuigi kanep tekitab eelkõige psüühilise sõltuvuse, võib see staaþikatel tarbijatel muutuda ka füüsiliseks.
• 90% raskemate narkootikumide sõltlastest on alustanud tutvumist narkomaailmaga kanepi kaudu. Tugevam kaif võtab nõrgemalt võlu.
• Kaif kestab mõne tunni. Järele võib jääda uimasus, «peataolek», õrnema psüühikaga inimestel seletamatu paranoia.
• Regulaarne kanepisuitsetamine halvendab mälu.
• Kanep provotseerib psühhoosi.

KANEP KOOLIS
Aime Punga, Tartu Treffneri gümnaasiumi õppealajuhataja: «Koolis ei tõmmata meil kanepit ega Marlborot. Kindlasti mitte. Vähemalt vahele pole keegi jäänud. Mis nad väljaspool kooli teevad, ma ju ei tea. Loodame, et kõik on korras. Kui õpilane vahele jääks, siis me räägiksime temaga, samal ajal räägiksime tema vanematega.»
Valeri Lind, Tallinna Paekaare gümnaasiumi direktor: «Meil on üks toksikomaan. Politsei on käinud ecstasy-tablettide pärast paar korda koolis, probleeme on alkoholiga, väga suured probleemid on tubaka suitsetamisega, aga mul ei ole andmeid, et otseselt kanepit tõmmatakse. Aga lisaks kõigele sellele: me ei tea, millega nad väljaspool kooli tegelevad! Hullud on asjad küll. Kui vaadata ühiskonnas üldse ringi. Kui varem suitsetas enamik 8.-9. klassi tüdrukuid, siis nüüd on juba 5.-6. klassi tüdrukute hulgas suitsetamine tavaline asi. Ma ei tea, kas nad kanepit ka tõmbavad, mul ei ole veel väga kogenud silm seda hindama...»