Laupäeval tähistanuks Urmas Alender oma esimest juubelit, kui ajutine tööots laevalauljana poleks teda viinud 1994. aasta 28. septembril laevale Estonia.
Mitmekülgne Urmas Alender saanuks laupäeval 50
/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
21. november 2003, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muusikakriitik Margus Kiis analüüsib laupäevase Postimehe kultuuriosas Alenderit kui mitmekülgset, ent ka mitmepalgelist isiksust.
«Vastuoluline isik, kelle paljud küljed jäid teiste varju. Korraga nii labane praalija kui tuntud õrnhing, ebakorrapäraste eluviisidega ja äärmuslik pedant, krooniline naistekütt ja hoolitsev üksikisa, igavene mässaja ja ustav teener,» kirjutab Kiis muu hulgas.
Postimehe kultuurikülgedel tuleb ka juttu Alenderi peatselt ilmuvast plaadist. Samuti muusiku elust vändatud uhiuuest dokumentaalfilmist, mis linastub laupäeva õhtul Eesti Televisioonis.
Urmas Alender õppis Tallinna 16. keskkoolis, lõpetas aastal 1975 Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastail 1976-85 töötas ta ENSV Riiklikus Nukuteatris, 1986-89 ENSV Riiklikus Filharmoonias. Aastatel 1989-94 elas põhiliselt Rootsis. Hukkus 28. septembril 1994 parvlaeva Estonia katastroofis.
Alender laulis ja mängis ansamblites Shades, Ruja, Andromeeda, Teravik, Propeller ning Data. Lisaks andis ta välja ka sooloalbumi «Vana kloun» (1992, 2000).