Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professori, karistusseadustiku kaasautori Jaan Sootaki sõnul on Eesti karmid narkokaristused näide ülekriminaliseeritusest.
Sootak: narkokurjategijaks saada on liiga lihtne
7. juuli 2009, 16:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitte just eriti suure narkokoguse omamisega vahele jäänud inimese saab kerge vaevaga kuulutada kriminaalkurjategijaks ning prokuratuur tema hinnangul selles osas end väga tagasi ei hoia. Kui arvestada, kui suur osa Eesti noortest on narkootikume proovinud, on potentsiaalne kurjategijate hulk tohutu.
Küsimuse lahendab Sootaki sõnul hetkel vaid see, et enamik juhtumeid jääb politseil avastamata.
Justiitsministeeriumi hinnangul on tõstatatud teema aktuaalne. «Justiitsministeerium kindlasti ei toeta ega ole astunud samme ülekriminaliseerimise suunas,» rääkis ministeeriumi pressijuht Ivi Papstel.
Pigem on mindud vastupidist teed Näiteks 2007. aastal jõustunud majanduskuritegude paketis kaotati mitmed põhiseadusega vastuolus olevad laialivalguvad kuriteokoosseisud - näiteks ametiseisundi kuritarvitamine ja ametialane lohakus, samuti nt kriminaalkaristus 0-käibega maksudeklaratsiooni hilinemisega esitamise eest, kriminaalvastutus ka kõige pisema intellektuaalomandi rikkumise eest jne.
«Samas võib olla rudimentidena üksikutes kohtades selliseid momente veel, mida justiitsministeerium pidevalt analüüsib ja vajadusel koostöös riigikoguga muudab,» lisas Papstel.
Sootaki kriitikale reageerinud riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juhtiva riigiprokuröri Lavly Lepa sõnul langetab prokuratuur otsused karistuste kohta, mida kohtult taotletakse, alati juhtumipõhiselt.
Karistus sõltub eelkõige kuriteo raskusest ning sellest, kas isikut on varem karistatud.
On narkokurjategijaid, kelle puhul piirdutakse tingimisi või rahalise karistusega. «Need on näiteks alaealised või esmakordselt väikest kogust käidelnud narkokurjategijad,» selgitas Lepp.
Kuid on ka neid, kelle karistamist taotletakse maksimaalse võimaliku karistusmäära ulatuses. «Näiteks isikud, kelle põhiliseks tegevusalaks ja sissetulekuallikaks on ulatuslik rahvusvaheline narkokaubandus,» lisas ta.
Prokuratuur võitleb Lepa sõnul eelkõige kriminaaltuluga ning isikutega, kes teevad narkokuritegusid suure varalise kasu saamise eesmärgil. «Samuti on prioriteet võitlus piiriülese narkokaubandusega.»
2008. aastal valminud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitab, et umbes 43 protsenti 16-24-aastastest meestest on narkootikume vähemalt proovinud. Samaealiste naiste seas on vastav näitaja 23,3 protsenti.
Narkootikumidega väikese koguse omamise või tarvitamisega seotud väärtegusid registreeriti justiitsministeeriumi andmetel 2008. aastal 6113, mis on 2 protsenti rohkem kui 2007. aastal ning 25 protsenti rohkem kui 2006. aastal.
Narkokuriteod moodustasid mullu 3 protsenti kogu registreeritud kuritegevusest (1558 kuritegu).
Valdava osa narkokuritegudest on viimastel aastatel moodustanud suure koguse narkootikumide vahendamisega seotud kuriteod. 2008. aastal esitati süüdistus 49-le suuremahulise narkokaubandusega tegelenud organiseeritud kuritegelikule grupile. Narkokuritegude lahendamise määr oli 79 protsenti.
Sagenenud on Eestist pärit narkokullerite tabamine välisriikides. Valdava osa narkokuritegudest panid 2008. aastal toime 18-29-aastased isikud.
Professor Jaan Sootak ja liberaalse mõttekoja Vaba Ühiskonna Instituut juhataja Paul Vahur leiavad, et Eesti võiks hakata liikuma narkootikumide tarvitamise legaliseerimise suunas. See vähendaks Eestis ülekriminaliseeritust ja aitaks ühtlasi narkoprobleemiga tõhusamalt tegeleda.