Hüvasti, Aksjonov!

, kirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vassili Aksjonov
Vassili Aksjonov Foto: Pm

Vassili Aksjonov 23. august 1932 – 6. juuli 2009

Aksjonov oli maailmakirjanik, kellest muide alles paar päeva tagasi ühes raadiosaates pikemalt räägiti. Nimelt ilmus täpselt kaks päeva enne tema surma «Eesti loo» romaanisarjas esimest korda eesti keeles üks kirjaniku läbimurderomaane «Tähepilet». Eesti ja eestlaste, eriti aga Tallinna ja tallinlaste teema kui omalaadne firmamärk läbis ta loomingut mitmes teoses.



Vassili Aksjonov oli üks nn kuuekümnendike andeka ja isemeelse põlvkonna keskseid figuure vene kirjanduses ja kultuuris. Pärast trükidebüüti  novellikimbuga massitiraažilises ajakirjas Junost 1957 hakkasid ridamisi ilmuma romaanid, millest igaühest sai omaette kirjandussündmus («Kolleegid» 1960, «Tähepilet», «Apelsinid Marokost» 1963 jmt).



Need teosed olid ka maksimum, mida Stalini-kultuse järgsest sulaajast võimalik välja pigistada. Juba tosina aasta pärast olid nii Aksjonovi looming kui ka muidugi kirjaniku isemeelsed avaldused viinud ta sügavasse konflikti toonase valitseva ideoloogiaga. Iga uus raamat märgistas uut skandaali. Tollest perioodist on eesti keeles ilmunud «Teekond tühjade tünnidega» ja «Nukra nõia rännutee».



1980. aastal USAs viibides sai Aksjonov teada, et temalt on võetud Nõukogude kodakondsus, st tagasiteed Venemaale polnud. Algas uus etapp elus ja loomingus. Meedikuharidusega Aksjonovist sai kirjandusprofessor USA ülikoolides, läänes ilmusid mitmed juba valmis käsikirjad ning aina uued romaanid ja jutud.



Pea alati oli Aksjonov võimeline üllatama. Romaane «Uus ahvatlev stiil» ja «Keisrilõikehelendus» nimetas ta ise postmodernistlikeks. Aga kolmeköitelist «Moskva saagat» (1993–1994) võib võrrelda Lev Tolstoi «Sõja ja rahuga» – panoraamlugu vene intelligentsist XX sajandil.



Veel oma 70 aasta juubeli paiku lubas Aksjonov veel külastada Eestit, maad, kus ta noorena õnnelik oli. Paraku ei jõudnud. Eesti lugejatel seisab laiem tutvus temaga veel ees.


Teet Kallas

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles