Itaalia otsus võtta riiki kolm Guantánamo vanglast vabastatud terrorismikahtlustusega meest loob olukorra, kus ka Eesti ei saa piirideta Euroopas kindel olla, et endised vangid tulevikus siia ei satu, tunnistas välisminister Urmas Paet.
Eestisse võivad jõuda Guantánamo vangid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiski rahustas Paet, et eestimaalastel pole põhjust tunda hirmu, nagu võiks Kuuba saarel ameeriklastele kuuluvas kinnipidamiskeskuses aastaid okastraadi taga hoitud mehed vabaduses ohtlikuks kujuneda, kirjutab Priit Pullerits ajalehes Postimees.
«Esiteks on need inimesed, kelle süü ei ole mingilgi moel tõendatud,» põhjendas Paet. «Teiseks on nad julgeoleku mõttes väga põhjalikult läbi uuritud. Itaalia või ükskõik milline teine Euroopa Liidu riik ei ole rumal, et võtab endale mõne kõrgendatud riskiga tegelase.»
Paet lausus, et ei tea peale Itaalia ühtegi teist Euroopa Liidu riiki, kes oleks teatanud valmisolekust Gitmo endisi vange vastu võtta. Samuti kinnitas ta, et Eesti ei ole seni USA-lt Gitmo kinnipeetavate asjus pakkumisi saanud.
Juhul kui selline ettepanek peaks saabuma, tuleb Paeti sõnul vaadata konkreetse isiku kohta käiva info valguses, kas talle asüüli andmine võib riigile ohtlikuks saada.
USA on terrorismivastase sõja käigus saatnud alates aastast 2002 Gitmosse kokku 778 terrorismis kahtlustatavat. Neist umbes viis ja poolsada on nüüdseks süüdistust esitamata vabaks lastud. Praegu on vange seal järel umbes 220.
Antud artikli täisteksti loe Postimehe paberversioonist.