Valitsus kiitis täna heaks seaduse eelnõu, mille järgi saab arhiiv anda loa avaliku elu tegelase isikuandmetega tutvumiseks, samuti lihtsustub üldine isikuandmete töötlemise õiguse taotlemine.
Ligipääs delikaatsetele isikuandmetele võib muutuda kergemaks
9. juuli 2009, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu vastu võetakse, pole enam vaja taotleda delikaatsete isikuandmete töötlemiseks Andmekaitse Inspektsioonilt (AKI) luba, vaid piisab teavituse saatmisest.
See toob kaasa suurema vastutuse töötlejale ning AKI ressursside otstarbekama kasutamise. Teavitamiseks töötatakse välja ka online teavitussüsteemi.
Avaliku teabe seaduse muudatused näevad ette, et dokumendiregistris avalikustatakse ainult need isikuandmed, mida juurdepääsupiirang ei hõlma. Sisuliselt taastatakse olukord, mis kehtis enne 01. jaanuari 2008.
Samuti loobutakse isikuandmete organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete üksikasjaliku kirjelduse nõudest. Uudsena lisatakse nõue esitada andmete säilitamise tähtaeg.
Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu näeb ette ka, et isikuandmete välisriiki edastamisel ja isikuandmete töötlemisel teadusuuringute ja riikliku statistika vajadusteks AKI-lt loa saamiseks peab töötleja eelnevalt esitama sisuliselt samad andmed, mis delikaatsete isikuandmete töötlemisest teavitamise puhulgi.
Arhiivid saaksid avaliku elu tegelase isikuandmetele juurdepääsu võimaldamisel suurema otsustusõiguse. Selleks, et saada juurdepääsu avaliku elu tegelase isikuandmetele avalikus arhiivis peab esitama põhjendatud taotluse.
Samuti peab selleks olema ülekaalukas avalik huvi. Arhiiv kuulab enne avalikustamisotsust ära ka andmesubjekti arvamuse, kuid ei pea sellest kinni pidama.
Isikuandmetele juurdepääsu võimaldamisel võtab arhiiv arvesse isikuandmete olulisust ühiskondliku arutelu tekitamisel ning avaliku elu tegelaseks olemise asjaolusid.
See tähendab, et isikuandmeid võib avaldada ainult selle ajavahemiku kohta, millal isik omas kõrgendatud avalikkuse tähelepanu. Juurdepääs antakse pärast vaidlustamistähtaja möödumist.