Milleks meile emakeelepäev? | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | Tervishoiunõunik
Üllatav on see,et enamus kommentaatoritest peab end keeleteadlasteks.
Lennart
Sutrop maha ja Rannut asemele! Rannut on tõeline rahvuslane ja tark mees.
Toetagem Mart Rannutit E...
|
|
See on päev, mis kord aastas juhib tähelepanu emakeelele ja selle probleemidele – tugevusele, nõrkusele. See peaks olema pidev, kuid paraku on laineline ja fokuseeritud ühele päevale. Ma ei julge öelda, et see päev oleks üldrahvaliku tähendusega.Kas eesti keel on elujõuline? Ta on elujõuline ja ei kao kuhugi. Küsimus on selles, missugune on eesti keel ühe, kahe või kolme inimpõlve pärast. Meil räägivad siin näiteks venelased, ukrainlased eesti keelt nii, nagu nad räägivad. Vead hakkavad levima ja võimenduvad. Meie riigi integratsioonipoliitika tulemusena muutub keel tundmatuseni. Keelekaitse seisukohalt on kõige parem, kui integratsiooni ei toimuks – venelased räägiksid oma keelt ja eestlased omavahel eesti keelt, ilma et nad kokku saaks. Mis võib eesti keelt kahjustada? Eesti keele vaenlane ei ole inglise keel, nagu paljud proovivad propagandistlikult väita. See ei puutu meie keelega üldse kokku. Eesti keele vaenlased on ikkagi need, kes õpivad eesti keelt siin ja hakkavad seda kasutama nii kõnes kui kirjas. Kuidas olete rahul eesti keele kasutusega meedias? Väga. Emakeele kõneleja üldkeeleteaduse seisukohalt ei eksi mitte kunagi. On olemas kirjakeele norm, õigekeelsus, mis kehtestatakse kunstlikult, et keel koos hoida. Selle normi vastu vahel eksitakse. Milleks meile normi vaja on? Sest eesti keel on väga väike keel. Kui selle varieeruvus läheb liiga suureks, siis ta laguneb lihtsalt laiali. Inglise keele puhverdusvõime on näiteks väga suur. Sellega võib teha, mida tahes, ilma et midagi juhtuks. Mida teha emakeelepäeval? Võiksime mõelda, tänu millele oleme iseseisva Eesti rahvas ning et kas tasub ikka vabadussamba vastu võidelda. Või soovitakse tagasi kolhoose ja Viktor Kingissepa kuju? Mida eesti rahvas tegelikult tahab? Keeleautoriteet • Urmas Sutropi (51) teadusprojektid puudutavad näiteks eesti keele ajalugu, sõnavara, tänapäeva eesti keele struktuuri ning keelepuu teooriat. • 1984. aastal lõpetas Sutrop Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. 1998. aastast on ta filosoofiadoktor – lõpetas Konstanzi Ülikooli üldise keeleteaduse, ajaloolise keeleteaduse ja uralistika ning evolutsioonilise psühholoogia erialal. • Praegu juhib ta Eesti Keele Instituuti. Allikas: PM |
