Kui pool elu lastevägistamise eest kinni istunud Aleksandr Dak 2002. aasta suvel poliitikute aplausi saatel Koplis noorte huvikeskuse avas, ütles toonane politseijuht Kalle Klandorf kuldse lause: «See ei ole võimalik!» Ta ei eksinud.

Samal teemal: Kaitsja arvamus: Tüdrukud vassivad oma maine päästmiseks (10)

VIIMASED KOMMENTAARID Blondiin Kõikidel politseinikel  peaks olema sooritatud  eksam korvpalli  teooriast. mari vaesed tydrukud, kes  iganes oli see esimene  tydruk asjaga  avalikuks tulla, on  kangelasmedalit  väärt.... Teised kommentaarid

Nädal tagasi sai lõplikult selgeks, et Dak hoidis oma keskuse tüdrukuid julma terroriga vägistamishaaremis. Riigikohus jättis jõusse Tallinna ringkonnakohtu otsuse, millega Dak mõisteti süüdi 34 julma seksuaalkuriteo episoodis ning mõisteti kümneks aastaks vangi.

Tol suvel ei kahtlustanud veel keegi, et 54-aastane väikest kasvu ja vananevat Karlssonit meenutav Dak ei ole lahti öelnud oma maniakaalsetest elukommetest.

Tegutses läbimõeldult

Klandorf paljastas selle «õilsa härra» tegeliku palge. Tegelikult on ta Aleksandr Morotšnik, kes on 20 aastat laste vägistamise ning muude jõhkrate kuritegude eest trellide taga istunud.

Julmur, keda vanglas tunti Boroda [habe] või Quasimodona. Klandorf tõstatas sellega esmakordselt terava probleemi – miks ei uuri linnaametnikud inimeste tausta, kellele nad rendivad oma ruume tööks lastega.

Meedia survel hakkas linnaosavalitsus seejärel otsima iga õlekõrt, kuidas Dakist lahti saada. Lõpuks panigi Dak klubi kinni ja müüs firma maha.

See aga teinud olematuks pilti, kuidas Põhja-Tallinna linnaosa toonane asevanem Vilja Savisaar avas Daki kõrval ja aplausi saatel 2002. aasta suvel keskuses pidulikult arvutiklassi, kus koolitüdrukud õpetasid eakaid raali kasutama.

Savisaar ei teadnud siis midagi Daki taustast. Kuid vaevalt oskas ta isegi aimata, et lindi lahtilõikamise ajaks oli Dak keskuse kattevarjus rajanud haaremi, kus ta julmale hirmuvalitsusele alistusid kaheksa tüdrukut. Neist kuus alla 18-aastased. Noorimad aga kuueteistkümnesed.

Süüdistusakt, millega Põhja ringkonnaprokuratuuri alaealiste osakonna prokurör Eve Soostar Daki ning ta kaitsjad kohtus matistas, kubiseb võikustest. Need algavad 2002. aasta augustist, mil üks tüdruk läks lehekuulutuse peale Daki firmasse konsultandina tööle. Juba paar nädalat hiljem viis Dak ta Lasnamäe Mahtra tänava hostelisse. Lihtsalt vestlema. Numbritoas lasi aga eakas mees käed käiku ja ta vägistas neiu nii oraalselt kui anaalselt.

Samalaadseid episoode, kus tegevuspaigaks on seesama Mahtra hostel, leiab süüdistusaktist kümneid.

Näiteks 2003. aasta juunis viis ta Mahtra hostelisse kaks alaealist tüdrukut, kellel ta käskis jalga panna mustad sukad. Seejärel nõudis Dak ühelt neiult, et too pildistaks stseeni, kuidas teine talle parasjagu minetti teeb.

Kõigele sellele järgnes suguühe erineval moel mõlema tüdrukuga ning igat liigutust pidid tüdrukud loomulikult pildistama.

Kondoomi ei kasutanud

Teine lemmikkoht, kus Dak tüdrukuid vägistas, oli tema auto. Ta viis neiud varjulisse kohta ja sundis neid nii õhupüstoli kui füüsilise vägivalla ähvardusel teda rahuldama. Seejuures on 34 episoodist teada vaid üks juhtum 2003. aprillist, kus Dak üht neiut veidi säästis. Nimelt teatas laps läbi nutu, et on alles süütu, misjärel ei astunud mees temaga anaalsesse vahekorda, vaid nõudis minetti.

Mis aga kõige hullem – varem kroonilist gonorröad põdenud Dak ei kasutanud kunagi preservatiivi. Nii haigestus mitu tüdrukut suguhaigusesse.

«See oli totaalne hirmuvalitsus, mille all need tüdrukud elasid ja tema käske täitsid,» ütleb prokurör Eve Soostar. Näiteks viimase loo puhul ähvardas Dak, et kui tüdrukud kellelegi midagi lobisevad, avaldab ta nende pildid internetis ja näitab neid laste vanematele.

«Isegi kui olime Daki juba vahistanud, ei julgenud neiud hirmust ikka oma nime all ütluseid anda, mistõttu esines enamik neist kohtus anonüümsena,» sõnas Soostar, kelle sõnul ähvardas Dak osa tüdrukuid liigse lobisemise korral ka prostituudina tööle panna.

Prokurör Soostari sõnul leevendas Dak hirmuvalitsust sellega, et jagas tüdrukutele erinevaid hüvesid – mobiiltelefone, raha, ehteid, ööklubide pääsmeid ja muid kingitusi. Ühe tüdruku nimele kirjutas Dak koguni oma firma, kui meedia tema keelteklubi sulgemist nõudis.

Tüdrukutega korduvalt kohtunud prokurör ei usu aga karvavõrdki Daki ja ta kaitsjate kohtutaktikat, kus süüdistati ohvreid väljapressimises ja väljamõeldud süüdistuste esitamises. «Kas te usute tõesti, et lapseohtu neiud mõtleksid välja sedavõrd õõvastavad detailid, kuidas neid vägistati,» küsis Soosaar.

Viimasega viitas prokurör süüdistusakti episoodile, kus Dak ostis teel Mahtra hostelisse kalamarjasaia, käskis tüdrukul numbritoas marjad pealt ära süüa, võttis siis saialt või, määris selle neiu pärakusse ja... «Mina ei usu, et sellist asja on võimalik välja mõelda,» lausus prokurör.

Õnneks sai see Daki hirmuvalitsus 2003. aasta juulis läbi. Siis võttis üks 17-aastane neiu, keda Dak oli Pirita ranna metsas oma autos vägistanud, julguse kokku ja tuli politseisse.

Ta lõi lahti ukse, mille taga paljastus õõvastav lugu maniakaalsest noorte huvikeskuse juhist.

Aleksandr Daki minevik

• 1980. aastal karistas ENSV ülemkohus teda 11-aastase vangistusega suguhaigusesse nakatamise, kuritahtliku huligaansuse, vägistamise ja sugulise kire rahuldamise eest ebaloomulikul viisi.

• 1988. aastal vabanes ta vanglast tänu üleliidulisele amnestiale, kuid juba poolteist aastat hiljem oli taas trellide taga.

> Loe edasi