Rein Kilk lõi bürokraatia võrgus siplevale Vene laevaliinile käega

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vene võimude suutmatuse tõttu ei seila sel kevadel Pihkva ja Tartu vahet Soome jõelaev, mille ärimees Rein Kilk mullu ostukavatsusega Pärnu sadamasse vedas ning augustis Soome tagasi saatis.

Kilgi sõnul oli tegu 1990. aastatel ehitatud ujuvhotelli tüüpi jõelaevaga Linssi, mis oleks toonud Peipsi laevaliiklusesse täiesti uue kvaliteedi.

Ostuläbirääkimised Kilgi ja laeva omaniku vahel olid lõpusirgel. Laev seisis Pärnu sadamas kaks suvekuud ja pukseeriti siis Soome tagasi, sest Vene võimud murdsid taas oma lubadust liikluse alustamiseks tarvilikud formaalsused suveks lahendada.

Laevaliini ei tule

Praegu tunnistab Kilk, et tema seitse aastat kestnud entusiasm on lõplikult otsa saanud ja ta ei kavatse enam Vene ametnike torkimisele aega raisata. Selge on see, et laevaliini ei tule ka tänavu.

«Ausalt öeldes olen ma tüdinud,» lausus Kilk. «Ma ajan mingit asja, mis minu arvates on juba Pihkvale kasulikum kui Eestile – miks ma peaks üldse midagi ajama? Mul on ka mujal palju ja huvitavat tegevust.»

Kilk lisas, et tal on siiski kahju energiast, mis on selle laevaliini käimasaamisele aastate jooksul tulutult raisatud. «Eesti inimesed on teinud juba aasta tagasi omalt poolt ära kõik vajaliku,» ütles ta.

Viimaseid Eesti riigi ja Rein Kilgi tehtud kulutusi laevaliini käivitamiseks pärineb eelmisest aastast, mil varakevadel avati ujuvpiiripunkt Emajõe suudmes Praagal.

Piiripunkti rajamise põhjuseks oli venelaste surve: Vene esindaja kiirustas toona Eesti poolt tagant, sest juba suvel pidid algama Tartu-Starožinetsi-Pihkva reisid ning selleks ajaks pidid eestlased ju navigeerimiseks valmis olema.

Mullu sügisel veeti ujuvpiiripunkt tagasi Tartusse, kus see seisab Eesti-Vene suhete asjalikumaid aegu oodates.

Vene poole tegemistega kursis olev Eesti Siseveeteede Arendamise Sihtasutuse juhataja Eero Mikenberg ütles, et praegu on Peipsi vastaskaldal põhiprobleemiks Starožinetsi sadama muutmine tollile ja piirivalvele sobilikuks.

«Sellal kui Vene asevälisminister süüdistab oblasti administratsiooni tegematajätmistes, teatavad administratsiooni esindajad, et nad ei saa midagi teha, sest Moskva ei finantseeri projekti,» rääkis Mikenberg.

Ta lisas, et osa kuulduste kohaselt vajab sadam rahvusvahelise liikluse avamiseks kuni poole miljoni dollari suurust investeeringut.

«Teisalt olen aga kuulnud, et puudu on ainult arvutustehnika ja kuulikindlad klaasid piirivalve putkale,» ütles Mikenberg.

Krooniline suutmatus

Mikenbergi sõnul on selge, et Eesti pool on laevaliikluse alustamiseks valmis ning kõik toppab Venemaa taga. «Me tõime Praaga ujuvpiiripunkti sügisel Tartusse ja ei vii Praagale tagasi enne, kui Venemaalt tuleb selge signaal, et nad on valmis,» lisas ta.

Rein Kilgi hinnangul ei ole laevaliini järjekordse põhjalaskmise taga kellegi karvane käsi, pigem on tegemist Vene ametkondade kroonilise haldussuutmatusega. Tema sõnul võib Venemaaga edaspidigi äri ajada, aga mingit üleliigset energiat ta sellele riigile kulutada ei kavatse.

«Küllap nad teevad selle piiripunkti lõppkokkuvõttes valmis, aga mina neid enam tagant kiirustada ei kavatse,» lisas ta.

Pihkvalased on Kilgi väitel saanud juba mõnda aega tagasi aru, et laevaliin tooks neile kasu.

«Probleem pole mitte selles, et mingi ametnik tahab midagi saada – ka nemad ise on seal väga positiivselt häälestatud,» lisas Kilk.

«Aga nad lihtsalt ei suuda – nad ei suuda omavahel kokku leppida, leida vahendeid ega aru saada, palju vahendeid ja milleks vaja on. Nad ei saa omavahel hakkama,» ütles Kilk.

Pihkva asekubernerilt Dimitri Šahhovilt ei õnnestunud Tartu Postimehel eile õhtul kommentaari laevaliini käivitamise raskustele saada.

Euroopalik jõelaev

Kilgil oli kavas investeerida laeva Linssi ostmisse ja transportimisse mööda maismaad Soome lahe kaldalt Peipsile 10–20 miljonit krooni.

Jõelaev on Kilgi sõnul sama pikk kui omaaegne Peipsi laevastiku lipulaev Lermontov, mis Pihkvas 1990. aastate algul vanametalliks lõigati.

Vähe sõitnud Linssil on aga rohkem tekke, üle 30 kajuti, restoran ja muud euroopalikuks teeninduseks sobilikud ruumid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles