Paari nädala eest Iraagi sõja kogemustest rääkivat raamatut «Viiv pikas sõjas» esitlenud kolonelleitnant Leo Kunnas on võtnud Eesti riigi kaitsmise oma südameasjaks.

Kunnas on kireva elukäiguga mees. Omal ajal pani okupatsioonivõim ta vaid 16-aastasena relva omamise ja riigipiiri ületamise katse eest trellide taha.

Samal teemal: Ilmus Leo Kunnase raamat Iraagi sõjast (4) Iraagist naasnud Leo Kunnas: sõja nimi on sõda (99) Leo Kunnase «Sõjajumala teener» – eesti samurai Kohtunik Ain Seppik saatis 17-aastase Leo Kunnase vanglasse

VIIMASED KOMMENTAARID rait66 Väga hea raamat on  "Sõdurjumala teener"!  Just mõne minuti eest  sain loetud ja olen  väga rahul, et lu... urki edu sulle Leo ja  kaitsku saatus sind  ,meenuvad ajad kus  sai sinuga vaieldud  heina tänaval,perele  k... Teised kommentaarid

1991. aasta sõjaväelise riigipöördekatse päevil oli Kunnas koos kamraadidega valmis Eesti riigi eest võitlusse minema – allmaailmaliidrite abiga hangitud relvadega ja piiritu kaitsetahtega. Peaasi, et ei korduks 1939. aasta, kui iseseisvus ilma ühegi püssipauguta ära anti.

Kunnas on aateline ja pühendunud mees. Kui Eesti riik loobuks totaalkaitse põhimõtetest, oleks tal võimatu teenistust jätkata – mõne poliitiku fantaasiates eksisteerivast 5000-mehelisest profiarmeest teda ei leiaks. Sest see vägi ei pakuks meie riigile mingit kaitset. Ja pokazuhha’t Kunnas tegema ei hakka.

Raamatus «Viiv pikas sõjas» on Eesti riigikaitsele pühendatud suhteliselt väike osa, kuid seal esitatud kriitika kütab ilmselt kirgi. Kas Jürgen Ligi (Eesti kaitseminister – E. J.) on teile juba helistanud?

Ei, härra Ligi ei ole mulle veel helistanud. Ma pole oma raamatus härra Ligit kritiseerinud, küll aga olen kritiseerinud täispalgalise armee ideed, mis ei ole Eesti tingimustest teostatav. See on kontseptsiooni või idee kriitika, mitte kriitika isiku pihta.

Miks on nii, et palgaarmeed pooldavad poliitikud esitavad oma seisukohti väga jõuliselt, kaitseväelaste ehk oma ala spetsialistide vastust peab aga tikutulega taga otsima? Teie suutsite oma raamatus esitada põhjendused, miks professionaalne kaitsevägi meil võimalik pole – ei majanduslikel ega ka demograafilistel põhjustel.

Minul on siiski olnud võimalus oma arvamust avaldada ka ajalehes, refereerides ühtlasi Iraagi sõjas tehtud järeldusi.

Spetsialistide arvamust võiks siiski rohkem küsida?

Jah, ma pean ka seda loomulikuks, et arst räägib haigustest, õpetaja haridusest, kaitseväelane kaitseväest ja riigikaitsest.

Meil on aga juhtunud sedagi, et kui kaitseväelane räägib kaitseväest, süüdistatakse teda poliitikasse sekkumises.

Need süüdistused ei ole adekvaatsed, sest meil ei ole mingit tõestust sellele, et Eesti kaitsevägi võiks olla põhiseaduslikule korrale ebalojaalne. Eestis kindlasti ei saa juhtuda see, mis juhtus Pakistanis või Tais. (Muigab.) See ei kuulu isegi ulmejutu-, vaid pigem koomiksižanrisse.

[Poliitikute] Teatud avaldused kahtlemata ei mõju kaitseväe moraalile hästi, näiteks kui kaitseväelasi peetakse lihtsalt rumalaks. Kes tahaks olla organisatsioonis, mille perspektiiv pole selge?

On raske tuua veelgi tugevamaid argumente palgalise kaitseväe vastu kui see, et sel aastal on kaadriohvitseride arv vähenenud mitmekümne võrra. Kaitseväes ei ole personaliolukord nii halb kui päästeametis või politseis, kuid on sellele lähenemas.

Kuidas eestlased oma kaitseväkke suhtuvad?

Avaliku arvamuse küsitluse järgi arvab enamik Eesti kodanikest oma kaitseväest positiivselt. Seni kuni kaitsevägi jääb laiapõhjaliseks, pole ka karta, et me rahvast irduksime. Me oleme tõesti rahvaarmee. Nõukogude ajal öeldi ka, et on rahvaarmee, aga see oli ainult loosung.

Kes oleks Eestile hea kaitseminister? Kas tal peaks olema kaitseväeline taust?

Ma jätaks selles küsimuses sõna võtmata. Kahtlemata määravad erakonnad ministriks kellegi, keda nad peavad vajalikuks või õigeks, sõltumata tema professionaalsest taustast. Kuid kahtlemata aitaks kaitseväe tegevusele kaasa see, kui kaitseministril oleks kaitseväeline taust.

Kui palju olete praeguse kaitseministriga kohtunud?

Jürgen Ligi on esimene kaitseminister minu teenistuse ajast, kes pole minuga isiklikult vestelda tahtnud. Oleme kohtunud vaid korra ühel nõupidamisel, kui ma täitsin peastaabi ülema ülesandeid.

Kaitseministri suhtumine kaitseväkke on suhteliselt delikaatne teema. Jürgen Ligi on minister, kellel pole respekti Eesti kaitseväe suhtes, ka mitte kaadriohvitseride suhtes. Oma ametikoha tõttu ei avalda ma arvamust isikute, vaid seisukohtade suhtes. Ent see, et kaitseministril pole kaitseväe ega ohvitseride suhtes respekti, on üldtuntud fakt. Kõik, kes vähegi jälgivad meediat, näevad seda.

Mul on tulnud pähe naljakas mõte – ma küll loodan, et eksin –, et mitmed meie kaitsepoliitikud pole NATO alusdokumente lugenudki. Kuidas muidu on jäänud tähelepanuta näiteks see, et kuulus viies artikkel, mis käsitleb kollektiivset kaitset, ei rakendu automaatselt, vaid kõik liikmesriigid peavad asjakohase otsuse vastu võtma.

NATO tegutseb tõesti konsensuse põhimõttel, riigid peavad end kaitsma nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Alliansi strateegilises kontseptsioonis on kirjas selline asi nagu broad approach to security, mis tähendab, et julgeolek pole ainult sõjaline, vaid ka majanduslik, infotehnoloogiline jne – kõik see on vaste meie totaalkaitse põhimõtetele, kuid seda kiputakse kuidagi kõrvale jätma. Ameeriklased võitlevad terroriohu vastu põhimõtteliselt sama totaalkaitse strateegiaga, mis meilgi on.

> Loe edasi