Äraostmatute juhtimisel on Res Publica jõudnud kurnavasse kodusõtta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riiki ei juhi mitte peaminister Juhan Parts, vaid «äraostmatu» Urmas Reinsalu,» kinnitab Ülo Vooglaid. «Urmas ütleb Juhanile ette, mida peaks tegema.» Jaak Alliku ja Edgar Savisaare kõrval on ta üks väheseid, kes suudab Eestit tervikuna näha.
«Riiki ei juhi mitte peaminister Juhan Parts, vaid «äraostmatu» Urmas Reinsalu,» kinnitab Ülo Vooglaid. «Urmas ütleb Juhanile ette, mida peaks tegema.» Jaak Alliku ja Edgar Savisaare kõrval on ta üks väheseid, kes suudab Eestit tervikuna näha. Foto: Toomas Huik

Uut poliitikat jutlustava partei sees käib Toompeale pääsust saati halastamatu võimuvõitlus, kus vend ei tunne sageli venda ja manipuleeritakse lihtliikmetega, on Postimehele kurtnud hulk Res Publica nimekaid liikmeid.

Vaid vähesed rahulolematuist julgevad aga ajakirjanikule pihitut ka avalikult kinnitada, sest «äraostmatust» müüvas erakonnas peab kõik oma mõtteavaldused turundusüksusega kooskõlastama. «Meil lõigatakse keel suust,» põhjendab üks Riigikogu liige oma hirmu.

Res Publica siseelu seni sõnakaim kritiseerija on Ülo Vooglaid, kevad-talvel avalikult oma pettumust tunnistanud ja seejärel parlamenditoolilt lahkunud mees. «Kümne kuu jooksul on Riigikogu fraktsioonis vaid paaril korral arvamust avaldatud, enamasti tehakse seal üksnes teatavaks, millisele nupule tuleb saalis vajutada,» ütles ta eesliinilt lahkudes.

Nüüd, neli kuud hiljem, kinnitab sotsioloogiaprofessor Vooglaid, et parteis käib kodusõda ning lihtliikmete häält kuulatakse veelgi vähem. «Jutt on sellest, kas Eesti läheb demokraatia teed või satub manipulaatorliku diletantismi teele, kus valitseb ainult korporatiivne side – kui sa oled meie mees, siis sa teed õigeid asju, kui sa ei ole meie mees, teed valesid asju.».

Õiged ja valed

Res Publica Nõmme osakonna ühe juhi sõnul tunneks ta end siis valitseva partei liikmena, kui tema ja ta mõttekaaslaste arvamust kuulda võetaks. «Praegu see nii pole.»

Res Publica üks asutajaid, praegune Lasnamäe osakonna juht Toomas Tauts ütleb otse, et ohjad on parteis pisikese rühma käes. «Keskkontor ja erakonna ajaleht töötavad väga üheselt selle kitsa grupi huvides. Kes tunduvad neile õiged, neid pušitakse.»

«Olen neile nagu kivitükk kinga sees,» tunnistab Res Publica aseesimees Jaanus Rahumägi. «Tahaksin kinnitada, et erakond Res Publica saab liiga sageli tähelepanu ainult läbi «äraostmatute». Teenimatult jäävad varju uskumatult palju inimesi, kel on vaid see puudus, et nad ei ole «äraostmatud».

Partei Tallinna piirkonna juhatuse liige Tiit Laiksoo ütleb koguni, et tal on häbi tuttavatele sellesse parteisse kuulumist tunnistada. «Neil on õigus minu üle naerda, me oleme ennast blameerinud. Me ei käinud vabadel nädalavahetustel isikliku bensiiniga selleks programmi kirjutamas, et võim läheks ühele usurpeerunud kambale.»

Res Publica peasekretär Ott Lumi teatab, et pole kategooriliselt nõus väitega, nagu töötaks erakonna kontor «äraostmatute teenistuses».

Res Publica ühe peaideoloogi, «äraostmatu» Indrek Raudse meelest pole hullu miskit, kui paarkümmend erakonnakaaslast kurdavad «äraostmatute» diktatuuri üle. Ta soovitab veel paarikümne inimesega rääkida. Näiteks piirkondade juhtidega.

Valimiste masinavärk

«Piirkondi juhivad enamasti «äraostmatute» liini mehed,» naerab siseopositsiooni üks juhte. Vastasleer arvab teadvat põhjust: kuigi Res Publica paistab silma rahvarohkete üldkogude ning suure hulga sisevalimiste poolest, osutuvad seal valituks just need, keda peaideoloogidel vaja.

Küll on kriitilisema suuna mees piirkonnajuhiks kerkinud pealinnas. Tallinna kuningaks kutsutud Sven Sester armastab öelda, et valimiste hulga poolest läheb Res Publica kindlasti Guinnessi raamatusse, ent see ei tähenda veel demokraatiat.

Sama leiab Res Publica kunagine aseesimees Hants Hint. «Nad oskavad valimisi läbi viia. Nad saavutavad ükskõik mis nippidega selle, mida tahavad,» räägib Hint. «Nad helistavad sulle kas või öösel.»

Ka Tiit Laiksoo on avameelne: «Iga hing on meil arvel. Enne igat valimist helistatakse igale inimesele ja kästakse tal kellegi poolt hääletada. Kas helistab keskkontor või helistame meie.»

Laiksoo sõnul on parteilased nimekirjas kolme sorti ristikestega tähistatud. Rohelistega on kõige lihtsam. Neile kõlbab, kui kontori noored helistavad. Kollased on need, kelle meelsust ei tea, nendele peab mõni targem inimene helistama. Punase ristiga vastalistele pole mõtet helistada.

Peasekretär Lumi vaidleb taas vastu: «Erakonna kontor ei tegele sisevalimiste läbiviimisega. See on argument, mida kasutatakse erakonnasiseses võimuvõitluses.»

Hants Hint on samas kindel, et tema parteikarjäär lõppes just sisemise võimuvõitluse tõttu. Hint ehitas üles omal ajal partei ühe suurima, Kohtla-Järve osakonna. Just Hindi häältega said paljud tänased juhid, Juhan Parts kaasa arvatud, omal ajal võimule.

Ehmatav Hitleri-võrdlus

Paar kuud pärast Partsi erakonna esimeheks valimist, kui Hint oli Kohtla-Järvel tegemas võimuliitu Keskerakonnaga, heideti isepäine mees erakonnast välja.

«Parts esitas läbi «äraostmatute» suude ultimaatumi – kas Hint visatakse välja või paneb tema esimehe ameti maha,» jutustab Toomas Tauts. Just Tauts tõi omal ajal Reinsalu Kadriorgu. «Kohtla-Järvest loodi müüt kui korruptsiooni ja mõrvade pesast. Sealtpeale on erakonnas selge eriarusaam sisedemokraatiast.»

Hindi väljaviskamise järel astus tagasi Suure Aukohtu esimees Anzori Barkalaja. Just enne Riigikogu valimisi astus Barkalaja ka parteist välja. «Mitte hetkegi pole ma seda kahetsenud,» ütleb Viljandi Kultuuriakadeemia juht. «Asi on demokraatiast kaugel. Paralleele võib tõmmata profašistliku võimukasutusega.»

Avalikkusele Barkalaja lahkumist ei reklaamitud, valimised olid liialt ukse ees.

Hindi väljaviskamist peavad paljud respublikaanid selgeks veelahkmeks «meie» ja «nende» vahel. Sellest ajast on suhted üha teravnenud.

«Äraostmatute püramiid on Putini Venemaa poliitilise süsteemi miniatuurne mudel,» tõdeb Rahumägi. «Valitsev klann kasutab kõiki vanu meetodeid – nii putinlikke kui savisaarlikke,» selgitab ta. «Mis ei lähe nende ideoloogiaga kokku, seda rünnatakse valuliselt.»

«Kui nad saaksid ehitada üles samasuguse ühiskonna nagu Hitler, kus opositsiooni pole, oleksid nad rahul,» lisab teine nimekas respublikaan.

Oraakel Taagepera

Tagantjärele vaadates tuleb imestada, kui hästi Res Publica eelmine juht Rein Taagepera tulevikku ette nägi. Partei esimehena kirjutas ta artikli «Erakonna sisedemokraatia».

Avaldamata jäänud kirjutises rõhutas politoloogiaprofessor, et sisedemokraatiast on kergem rääkida kui seda teostada, demokraatlikust põhikirjast ei piisa. «Pole vaja kavalat salanõu – nihe keskendatuse poole tuleb iseenesest,» kirjutas Taagepera. «Täisajalisel palgalisel töötajal on erakonnas rohkem võimu kui liikmeskonna valitud juhatuseliikmel või esimehel. Kes koostab päevakorra, määrab, mis üldse arutlusele tuleb.»

«Mis oli Stalini positsioon võimuvõitluse ajal?» küsib Taagepera nüüd ja vastab ise: «Kõigest sekretär.»

Et Res Publical on käes otsustamise hetk, tunnistab ka peasekretär Lumi. «Teatud spasmid on tõesti tekkinud,» nendib ta. «Tuleb tõsiselt selle nimel tööle asuda, et õhustik erakonna sees oluliselt paraneks. Tuleb uuesti anda kogu panus, et saavutada sama atmosfäär, mis meil oli enne erakonna asutamist, kus ligi 300 inimest üle Eesti kirjutasid programmi. Et tuleks pakettide kaupa uusi äraostmatuid.»

Res Publica vastuolude sümboliks muutunud Ülo Vooglaid peab Raplamaal Loone külavanema ametit. Ta kahetseb, et omal ajal soovitas Ken-Marti Vaheril ja Urmas Reinsalul maas vedelenud võim üles korjata.

«Sel ajal ma uskusin, et poisid suudavad sellega midagi ka korda saata. Nüüd enam mitte,» ohkab Vooglaid. «See on projekt, mis kindlustab võimu nendel, kel on vaja soodsaid tingimusi äri ajamiseks. Juhan Parts on pantvang.»

Ott Lumi lükkab selle väite kategooriliselt ümber. «Juhan on väga iseseisva mõtlemisega inimene,» ütleb peasekretär.

Ühel pool rindejoont on nii Res Publicas kui ka ühiskonnas võimul olevad mehed, kes väidavad, et parteidiktatuurist pole juttugi ja rahulolematuid on alati

Urmas Reinsalu

esimene «äraostmatu», erakonna peaideolooge, Res Publica (RP) volikogu esimees, Riigikogu (RK) liige, endine presidendi kantselei direktor

Indrek Raudne

teine «äraostmatu», erakonna peaideolooge, Olari Taali pinginaaber RKs, mees, kes ühes Tõnis Konsiga rääkis riigikontrolör Juhan Partsi lõplikult ära

Ken-Marti Vaher

kolmas «äraostmatu», justiitsminister, Riigikontrolli endine direktor, Ülo Vooglaiu poja pinginaaber

Taavi Veskimägi

neljas «äraostmatu», RP aseesimees, rahandusminister

Juhan Parts

peaminister, RP esimees, endine riigikontrolör

Siim-Valmar Kiisler

viies «äraostmatu», RP RK asendusliige, fraktsiooni esimees

Tõnis Palts

RK liige, endine rahandusminister ja Tallinna linnapea. Viimaseks ametiks valmistub hoolega uuesti

Tõnis Kons

RP asutaja ja kauaaegne karmikäeline peasekretär, «hall kardinal», pärast RK valimisi taandunud ettevõtlusesse

Teisel pool rindejoont on praeguste juhtide pealtnäha eetilistes lubadustes pettunud poliitikud, kellest paljud on praeguseks taandunud või siseopositsioonis

Jaanus Rahumägi

RP aseesimees, RK liige, «äraostmatute» vastase tiiva juht, RP Viljandi piirkonna juht, turvaspets

Sven Sester

RP Tallinna piirkonna juht, Tallinn moodustab erakonnast tervelt kolmandiku, RK liige, endine ettevõtja

Anti Tammeoks

RK liige, Vooglaiu mantlipärija

Rein Taagepera

RP esimene esimees, Tartu ja California ülikooli politoloogia emeriitprofessor

Ülo Vooglaid

Eesti ühiskonnateadlaste grand old man, sotsioloogiaprofessor, mees, kes RK liikmete nimel andis ametivande, astus RKst protesti märgiks tagasi

Anzori Barkalaja

uut poliitikat lubanud erakonna Suure Aukohtu endine esimees, protestiks oma sõnul profašist-liku võimukasutuse vastu astus enne RK valimisi parteist välja

Hants Hint

Ida-Viru ettevõtja, RP Kohtla-Järve osakonna rajaja, RP endine aseesimees, Kohtla-Järve endine linnapea, ühes viie mõttekaaslasega erakonnast tagaselja välja visatud

Lauri Aaspõllu

Taagepera taandumise järel võimalik mantlipärija, riigikontrolör Juhan Partsi põhirivaal erakonna juhi valimistel; endine aseesimees, praegu Sõmerpalu «mõisnik»

Toomas Tauts

RP Lasnamäe juht, president Meri sisepoliitika osakonna juht pärast Raudset, mees, kes soovitas Urmas Reinsalu kantselei direktori kohale

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles