Herkel: tapetud inimõiguslane on Putini süsteemi järjekordne ohver

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal tööülesannete täitmise käigus tapetud ajakirjanike hulgas oli ka Tšetšeenias tegutsenud Natalja Estemirova, kes oli ka tuntud inimõiguslane.
Sel aastal tööülesannete täitmise käigus tapetud ajakirjanike hulgas oli ka Tšetšeenias tegutsenud Natalja Estemirova, kes oli ka tuntud inimõiguslane. Foto: Reuters / Scanpix

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikme Andres Herkeli hinnangul asetub eile Inguššias mõrvatuna leitud inimõiguslase Natalja Estemirova tapmine samasse ritta teiste Kremli kriitikute kõrvaldamisega.


Õiguskaitsekeskuse Memorial esindaja sõnul võtsid tundmatud isikud Estemirova tänaval kinni, toppisid autosse ja sõitsid teadmata suunas minema. Samasse organisatsiooni kuulus ka Estemirova, kes oli selle Tšetšeenia haru juht ja Vene Föderatsiooni rahutu lõunapiirkonna rahuprotsessi üks eestvedajaid. Estemirova rohkete kuulihaavadega laip leiti eile Inguššia Gazi-Jurti küla lähistelt.

«Inimõiguste kaitsja Natalja Estemirova tapmine eile Tšetšeenias asetub kindlalt samasse ritta Anna Politkovskaja mõrvamisega ligi kolm aastat tagasi ja Stanislav Markelovi mõrvamisega selle aasta algul,» kirjutas Herkel oma blogis.

Venemaa president Dmitri Medvedev tegi avalduse, milles lubas Tšetšeenia autoritaarsele võimujuhile Ramzan Kadõrovile ja Venemaa endisele riigijuhile Vladimir Putinile Tšetšeenia sõjakuritegude paljastamisega pinnuks silmas olnud Estemirova surma asjaolude selgitamist. Seejuures kinnitas riigipea, et inimõiguslase tapmise põhjus on seotud tema tööga.

«Estemirova töö ja surma seoses ei saa tõesti kahelda. Tekib aga küsimus, miks pole siiani suudetud lahendada Politkovskaja ja Markelovi mõrvalugusid, nagu pole lahendatud suurt enamust kümmekonna aasta jooksul Venemaal aset leidnud ajakirjanike tapmistest,» küsis riigikogulane, kelle hinnangul kõneleb mõrv sellest, kuidas Putini süsteem Venemaal püsib poliitmõrvade ja avaliku terrori abil.

«Kui Putin on oma avaliku võimupositsiooni osas teinud ajutise sammu tagasi ja asetanud presidendiks ühe naljaka marioneti, siis eks tule seda loomingulisemalt suhtuda sellesse, kuidas Putini süsteemi järgida ja edasi arendada,» kirjutas Herkel, kelle hinnangul on karistamatus Putini võimusüsteemi lahutamatu osa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles