Pomerants: uus aasta toob sisejulgeolekus uued kärped

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Pomerants.
Marko Pomerants. Foto: Mati Hiis/Õhtuleht

Politseinikele, päästeametnikele ja piirivalvuritele uued väiksemad palgamäärad sätestava kollektiivlepingu lisa reedel allkirjastanud siseminister Marko Pomerants ütles, et see kärbe ei jää paraku viimaseks ja uuest aastast on oodata uut kulude kokkutõmbamist.


Pomerantsi sõnul näitab praegune eelarveseis, et uuest aastast tuleb sisejulgeoleku valdkonnas kärpida ligi 300 miljonit krooni, millest 200 miljonit moodustavad personalikulud. «See tähendab, et alates uuest aastast seisavad ees tõenäoliselt nii palgakärped kui koondamised,» ütles Pomerants BNSile ja lisas, et siseministeerium alustab järgmise aasta otsuste asjus uusi läbirääkimisi Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liiduga (ROTAL) tänavu oktoobri alguses.

Pomerants tõdes, et iga kaadrivähendamise otsus mõjutab sisejulgeoleku kvaliteeti, kuid riigi ülesanne on tagada siiski olukord, et politseinikud oleksid tänaval, piir valvatud ja tulekahjud kustutatud. «Meil võivad olla piiril küll radarid, kuid kui häiresignaali peale pole kedagi sündmuskohale saata, pole neist palju kasu. Ka tulekahjud peavad saama kustutatud, iseasi, kui kaugel asuvast päästekomandost hakkavad päästjad tulevikus sündmuspaikadesse sõitma,» selgitas minister.

Pomerants ei osanud täpselt öelda, kas reedene palgavähendamist tähendav otsus toob kaasa sisejulgeoleku valdkonnast inimeste omal soovil lahkumist. Küll aga kinnitas ta, et kaadriprobleeme ei ole ette näha, sest tööd soovivad inimesed seisavad järjekorras politsei, piirivalve ja päästekomandode ukse taga.

ROTAL ja siseministeerium jõudsid politseinike miinimumpalga kärpes kaheksa protsendi võrra alates 1. juulist kokkuleppele 13. juulil. Politseinike esimene palgaaste väheneb sellega 9000 kroonil 8280 kroonile.

ROTALi esimehe Kalle Liivamäe sõnul nõustus ametiühing palgakärpega eelkõige seetõttu, et sellega saab ära hoida politseinike koondamise kuni selle aasta lõpuni.

Liivamägi märkis, et ROTALi andmetel saab minimaalset ehk esimese astme palka ainult üks politseinik, kuid selle palgaastmega on seotud näiteks politseinike eripensionid.

Juba varem oli ROTAL jõudnud siseministeeriumiga kokkuleppele piirivalvurite ja päästeametnike miinimumpalkade kärpimises kaheksa protsendi võrra alates 1. juulist. Leppe järgi ei ähvarda ka päästeametnikke ja piirivalvureid tänavu koondamised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles