Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Arhiiv

Semiootikaprofessor Toropi hinnangul ei ole Lihula sammas natslik

Politsei tellis Lihula monumendi võimaliku vaenuõhutamise selgitamiseks ekspertiisi Tartu Ülikooli semiootikaprofessorilt Peeter Toropilt, kes aga ei leidnud mälestusmärgilt ühtki natsliku sümboolika tunnust, teatab SL Õhtuleht.

Politsei ei avalikusta selle inimese nime, kelle avalduse alusel ekspertiis telliti.

Avalduses toetutakse karistusseadustiku sotsiaalse vaenu õhutamise paragrahvile, mis näeb ette rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistuse tegevuse eest, millega avalikult kutsutakse üles vihkamisele või vägivallale rahvuse, rassi, usutunnistuse, päritolu, poliitiliste veendumuste või muu sarnase pärast.

Lääne politseiprefektuuris ei ole eriteadmistega spetsialiste, kes suudaksid hinnata, kas monument niisugust vihkamist või vägivalda põhjustab, seetõttu otsustatigi ekspertiis tellida semiootikaasjatundjalt.

Ekspertiis valmis, kuid politsei ei rutanud Peeter Toropi järeldusi laiemalt tutvustama.

«Avalikustada seda hetkel ei saa, kuna menetlus on veel pooleli,» ütles Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Kukk.

Ekspertiisi teinud Tartu Ülikooli semiootikaosakonna juhataja Peeter Torop ütleb, et tema on oma järeldused prefektuurile üle andnud, ja rõhutab, et Lihula monumendil pole ühtki SS-sümboolika elementi.

«Kõikvõimalik SS-sümboolika on summutatud. Bareljeefil on küll rinnas rist, aga haakristi pole. Peas on mehel universaalne Saksa armee kiiver, mille kuju pole aga kaugeltki põhjus seda kohe natslikuks tunnistada. Peaks ütlema, et monumendil on hoopis välja toodud tugev Eesti aspekt. Näiteks käisel on trikoloori kujutis ja Vabadussõja risti südamiku kujutisega kraeembleem,» rääkis Torop oma järeldustest.

Kuid ta nendib, et monument on liigselt sõjakas. «Ekspertiisis tõime antud monumendile ka võrdluseks fotosid ja sõjaaegseid mobilisatsiooniplakateid, kus sõjamees on täpselt samas asendis ja vaatab samuti itta. Ilmselt võiks öelda, et monument on ebaviisakas või vastuoluline,» viitab Torop kunstiteose sisulisele ebaõnnestumisele tänapäevakontekstis.

«Põhimõtteliselt on küsimus selles, et välismaailmale on ikkagi raske selgitada, et tegu on Saksa armee rahvusväeosas teeninud Eesti sõduriga. Relva-SSi pole kunagi kuritegelikuks tunnistatud, aga katsu sa seda võõrastele selgitada,» ütles ta.

«Kurb, et kujusse kätketud vastuolu võimaldab temas näha ka natsisõdurit. Seda oleks õige mainekorraldusega pidanud juba ammu ette nägema,» möönab Torop siiski.

«Ega näiteid pole vaja kaugelt otsida. Meie Itaalia kolleegidki küsisid ärritatult, mis fašismi restaureerimine teil seal käib. Siis oli vaja neile rahulikult ja faktide toel selgitada, et midagi sellist pole Eestis kunagi olnud,» lisab semiootik.

«Inimesed, kes teavad detaile ja on end mundrite olemusega kurssi viinud, oskavad loomulikult ühte teisest eraldada. Aga enamik inimesi kujundab oma seisukoha ajakirjanduses avaldatule toetudes ning probleemi rohkem ei süüvi,» märgib Kunstiakadeemia professor Leonhard Lapin.

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Mart Kalm

53

Mart Kalm

kunstiteadlane ja akadeemik

Jaan Rannap, 83

lastekirjanik

Viive-Riina Ruus, 78

pedagoogikateadlane

Valdur Saks, 71

biokeemik, akadeemik

Väino Land, 65

muusik

Jaak Uudmäe, 60

kergejõustiklane

Eve Kask, 56

graafik

Liisa-Ly Pakosta, 45

poliitik

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,762 EUR
GBP
1,261 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 02.09.2014