Riigikontrolli hinnangul on koolidele investeeringute jagamine läbipaistmatu ja poliitiline ning kümneid miljoneid kroone riigi raha võib tuulde lennata, sest investeeritakse paari aasta pärast suletavatesse õpiasutustesse.
Koolid said investeeringuraha poliitilistel põhjustel
5. oktoober 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll auditeeris üldhariduskoolide rahastamist aastatel 2003 ja 2004 ning leidis, et kriteeriumid, mille järgi riiklikest programmidest raha saanud koolid valiti, on segased.
Teravalt kritiseeris riigikontroll projekti «21. sajandi kool» raames tänavu toetust saavate koolide valikut, kuna ligi 80 miljoni krooni jaotamisest jäeti haridusminister üldse kõrvale ning otsused sündisid Riigikogus vaid võimuliidu poliitikute omavaheliste kokkulepete tulemusena.
«See raha jagati puhtpoliitiliste kriteeriumide alusel kümne kooli vahel ja ministeerium ei osanud anda ühtegi selgitust, mille alusel koolid välja valiti,» märkis riigikontrolli auditijuht Kristjan Paas.
Otsused kitsas ringis
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna ütles, et kuna tema ei ole riigikontrolli auditit veel näinud, ei oska ta süüdistust täpsemalt kommenteerida. «Võin võtta lahjat või, kui tarvis, kanget mürki, et vähemalt mina ühegi sellise otsuse juures viibinud ei ole,» ütles Res Publica liige Aarna.
Riigikogu liikme, sotsiaalliberaal Peeter Kreitzbergi andmetel sündisid niinimetatud poliitilised katuseraha jagamise otsused väga kitsas ringis. «Siiski paneb imestama, et ei minister ega tema erakonnakaaslasest Riigikogu komisjoni esimees sellest midagi ei tea,» ütles ta. «On tõenäolisem, et pigem ei soovita seda mäletada.»
Riigikontroll tõi ühe olulise puudusena hariduse rahastamisel esile täpsete kriteeriumide puudumise koolide jätkusuutlikkuse hindamisel.
Paas tõi näiteks Misso Keskkooli Võrumaal, mis sai mullu uue koolimaja ehitamiseks riiklike investeeringute programmist neli miljonit krooni, ehkki Võrumaa Omavalitsuste Liit ja maavalitsus ei lülitanud kooli maakonna investeeringuid vajavate koolide pingeritta.
Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Margus Otsa sõnul eraldati raha poliitilistel alustel, kuigi laste nappuse tõttu on keskkooli jätkamine Misso vallas küsitav. Tänavu täiendavat raha ei eraldatud ja koolihoone ehitus ongi pooleli.
Paasi sõnul tuleb valitsusel otsustada, milline on kooli minimaalne suurus, tagamaks kvaliteetset haridust.
Uus rahastamiskord
Margus Otsa sõnul on riigikontrolli kriitika suures osas õige. «Et välistada edaspidist poliitilist rahajagamist, on ministeerium töötanud välja uue rahastamisskeemi,» viitas Ots tulevast aastast jõustuvale süsteemile, kus investeeringute raha liidetakse õpilase pearahaga.
Koolide jätkusuutlikkuse kriteeriumide väljatöötamiseks koostab ministeerium koos poliitikauuringute keskusega Praxis ja AS Regioga koolistandardit ehk hea kooli mudelit. «Töö valmib detsembris ja selle põhjal saavad koolipidajad ise otsustada, kas kool vastab hea kooli mudelile või on vaja koolivõrku korrastada,» kinnitas Ots.
Paas nõustus, et investeeringute paigutamine pearaha sisse on läbipaistvam lahendus, ent seegi ei taga koolivõrgu automaatset isekorrastumist. Ta hoiatas, et kooliomanik võib nii võtta ülejõukäivaid laene.