Naised pole tööturul nõrgem sugupool

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Monika Salu arvates on naiste väiksem palk seletatav erinevate töökohtade ja eelistustega, mitte väiksema palgaga sama töö eest.

Kui mul paluti kirjutada arvamus naiste väiksemast palgast võrreldes meestega, ei lasknud ma end pikalt veenda. Olin just teel Tallinnast Tartusse. Mõtisklesin pikemalt selle üle, miks selliseid uurimusi üldse korraldatakse. Millistes asutustes saab juht teha soo järgi palgas vahet? Miks püütakse eesti naist näidata rumalama, saamatuma ja tahtejõuetumana kui meest, väites, et ta ei oska, ei julge palgaläbirääkimisi pidada, ei hoia end tööturu nõudmistega kursis (lastega kodus olevad emad)? Oma kogemustest ma sellisele mõtteviisile kinnitust ei leia.

Kui lugeda kõnealuse teema kommentaare, on kõik sõna võtnud juhid veendunud, et ei maksa naistele sama töö eest vähem palka kui meestele. Kui juht hakkaks ettevõttes maksma meestele ja naistele erinevat tasu sama töö eest, siis ma ei usu, et selle ettevõtte töökeskkond väga edasiviiv oleks. Loodan, et minu arvamus ei ole väga ekslik, kui väidan, et Eestis juhid palgavahet sugude järgi ei tee (mina vähemalt ei tee!).

Mida võrrelda?

Ühest selleteemalisest Postimehe artiklist (PM 4.10) võis välja lugeda, et palgavõrdlus konkreetses valdkonnas andiski tulemuse, et näiteks tööstuses on naiste ja meeste palga erinevus 1769 krooni viimaste kasuks. Tõenäoliselt võib siin tegu olla raske füüsilise töö ning tükitöö alusel tasustamisega. Sellisel juhul, arvestades meeste suuremat füüsilist võimekust, suudavad nad rohkem tööd teha ja peavadki selle eest rohkem tasu saama. See on ju õiglane. Võrrelda ei tuleks sellisel juhul mitte kuu-, vaid tükitasu, milles minu veendumuste kohaselt erinevust ei ole.

Samuti ei saa tausta teadmata pidada üheselt selgeks kas või näiteks ametnike ja juhtide suuremat tunnipalka meeste puhul. Oma rolli mängib kindlasti ka konkreetse töö iseloom. Võtame kas või juhi tasu, mis sõltub ettevõtte suurusest, tulemustest, arengu perspektiividest, juhi vastutusest ja paljudest muudest näitajatest. Võib-olla on siin tegu asjaoluga, et naised juhivad rohkem väikeettevõtteid ja mehed suuri. Loogiline, et suurte ettevõtete juhtimine on kõrgemalt tasustatav kui väikeste juhtimine.

Ka masinaoperaatorite puhul julgen arvata, et tegu on tõenäoliselt eritüüpi masinatega, millel töötamise hind on erinev. Ju siis on naistel töövahenditeks valdavalt lihtsamad ja seega ka odavamat tööjõudu nõudvad masinad. Julgen väita, et see aeg, kui igaühelt nõuti vastavalt tema võimetele ja tasustati vastavalt tema vajadustele, lõppes turumajanduse algusega Eesti Vabariigis.

Mehed kodus?

Tänapäeval kasutatakse juba suhteliselt laialdaselt tulemuspalga süsteemi, mille puhul on mõttetu võrrelda kuu- või isegi tunnitasu. Sel puhul tuleb võrrelda tööühiku tasu. Oma kogemusele tuginedes võin väita, et täpselt üht ja sama tööd tegevate meeste/naiste sama ühikutasu puhul võivad naised teenida meestest rohkem, ja tihti nii ongi.

Lisaks muudele aspektidele võib palga erinevus naiste kahjuks tuleneda ka naise ja mehe erinevatest rollidest elus.

Mehelt ei oodata nii palju ajakulu kodule ja lastele kui naiselt. Naised täidavad seda rolli kohusetundlikult ja vaidlustamata lisaks töötamisele. Naised jagavad üldjuhul oma 24 tundi ööpäevas proportsionaalselt töö, laste ja kodu vahel (mõnikord lisaks ka õpingud!). Mehed seevastu pühenduvad eelkõige tööle ning alles seejärel kodule ja lastele. Sissejuurdunud arvamustest lähtudes peetakse loomulikuks, et töötav naine suudab hoolitseda ka laste õppimise, kodu koristamise, pesupesemise, koera söötmise, poeskäimise ja söögitegemise ning kes teab veel mille eest, samal ajal kui hiliste õhtutundideni tööl olevasse pereisasse suhtutakse samuti kui loomulikku tõsiasja.

Eks meeste tööjõudlus ole ka selle võrra suurem. Ehk tulenevalt ka eespool nimetatud rollijaotusest töötavad naised vähem ja mehed rohkem?

Fakt, et naised on meestest sagedamini valmis 2000 krooni eest tööle minema, on minu arvates tingitud asjaolust, et naised töötavad pigem väiksema tasu eest kui on töötud. Kui töötuks jäänud naine ja mees otsivad uut algust, siis naistel on pigem julgust ja enesekindlust alustada madalapalgaliselt kohalt ja tõestada oma tööga, et ta on väärt kõrgemat tasu.

Meeste puhul olen tähele pannud, et see on justkui prestiiži küsimus. Väiksem tiitel ja madal palk võtaks nagu osa meheaust maha ja siis ollaksegi pigem töötu ja «mängitakse» ühiskonna ohvrit, nõudes paremat töökohta ja kõrgemat tasu. Mina küll ei usu, et nad seetõttu seda ka saavad. Pigem on edukad ennast tõestada julgevad naised.

Kokkuvõttes võib arvata, et Praxise palgauuringu statistilise tulemuse (mehed teenivad rohkem kui naised) tingivad tõenäoliselt asjaolud, et naisi töötab meestest proportsionaalselt rohkem madalalt tasustatavatel töökohtadel ning tõenäoliselt teevad naised meestega võrreldes vähem tööd ja lisaks on nad pigem valmis töötama madala palga eest, kui et töötute armee statistikas figureerida.

Lapsed ja raha

Mis puutub lastearvu seotusesse naise väiksema palgaga, siis siinkohal oleks huvitav teada uuringu tagamaid. Ühest küljest on ilmselt õigus neil, kes väidavad, et kõrgemapalgalistel naistel on vähem lapsi. Tõenäoliselt on kiirelt karjääriredelil liikunud naised laste (lapse) saamise käsile võtnud vahetult enne karjääri kiiret tõusu või siis pärast enda jaoks eesmärgistatud ametikohale jõudmist. Teisalt olen arvamusel, et tänapäeva naised käivad üha rohkem laste kõrvalt koolis ja osalise tööajaga tööl kui võib-olla 10–15 aastat tagasi. Oponeeriksin arvamusele, et naised jäävad elust maha, kui nad lastega kodus on. Lastega kodus olles on just parim aeg õpinguteks.

Tööl käia on keerukam, sest ametikohti, kus saad kodus töötada või on libisev graafik, väga palju ei ole. Samas õppimisvõimalusi on tänapäeval igale maitsele ja erineva ajavõimalusega inimesele alates kaugõppest kuni individuaal-õppegraafikuteni välja. Vaja on ainult tahtmist ja aja planeerimise oskust. Õpingute, laste ja lisaks töö ühendamine nõuab juba enamat ning ka olulist kõrvalist abi, näiteks vanaemade toetust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles