Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Arhiiv

Nimetagem usuõpetus eetikaks ning vesi ongi sogatud

Kalle Kulbok leiab, et õpetatagu usundeid mis tahes nimede all, tegelikult kujuneb see kristlikuks misjonitööks.

Oktoobri algul kirjutas Kati Murutar Tartu Tamme gümnaasiumi usuõpetajat kiites, et kui usuõpetust nimetataks usundiõpetuseks, oleks rahu Maal ja rahvaste vahel.

Usk, usund ja religioon on sünonüümid. Seda möönab ka usuõpetuse ainekava autor Pille Valk, kes soovitab siiski ametlikes dokumentides kasutada ainenimena religiooniõpetust.

Erinevad koolid kasutavadki usuõpetuse ainenimena usundiõpetust, religiooniõpetust, usundilugu ja piiblilugu. Tartu Tamme gümnaasiumis annab usuõpetuse õpetaja humanitaarklassidele ainet, mille nimi on eetika.

Mäng sõnadega

Ent aine juriidiliseks terminiks on siiski usuõpetus. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse paragrahvi 3 lõige 4 ütleb: «Usuõpetus on mittekonfessionaalne. Kool on kohustatud usuõpetust õpetama, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. Usuõpetuse õppimine on vabatahtlik.»

Pöörame tähelepanu kahele sõnale – mittekonfessionaalne ja vabatahtlik.

Mittekonfessionaalsust mõistetakse erinevalt. Kristlane samastab usu ristiusuga, vastandab sellele ateismi ning näeb mittekonfessionaalsuses eelkõige luterluse, katoliikluse ja õigeusu «koosmeelt».

Mina seevastu eristan kristlust, islamit, budismi, kreeka ja rooma antiikusku, animistlikke loodususundeid jms ning arvan, et ükski neist ei saa pretendeerida eelisseisundile.

Väidan, et Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kavandatud ainekava on selgelt kristliku misjonitöö kava. Olgu selle illustratsiooniks näide algklasside ainekavast. «Valitud lugusid Uuest Testamendist. Erilised raamatud. Piibel. Jõululugu. Jeesus õnnistab lapsi. Hea Karjane. Halastaja samaarlane. Sakkeus. Suure Nädala sündmused. Ülestõusmispühad.»

Sõltumata valitud ainenimest käib mäng lõviosas ikka selle usu (usundi, religiooni) ümber, mille teener on usu(ndi)õpetaja.

Kati Murutar peab vägevaks, et Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetanud Kristina lubas lastele Jeesuse juhtumiste kõrvale ka Buddha ja Muhamedi seiklustest rääkida. Ent kas Kati oleks sama rahulik, kui misjonitööd koolis hakkaks tema lapsele tegema pearätikuga Fatima, kes koraani suurade ja sunna lugemise kõrvale lubab rääkida ka Jeesuse seiklustest?

Klerikaalne filosoofia?

Tamme gümnaasiumis kavandatakse usuõpetuse tunnid esimesele ja teisele klassile huviringina.

Sel juhul ei olevat vajalik ainekavaga määratud tundide ülempiiri arvestada. Et tegemist on viimase tunniga, ei tekkivat ka aine vabatahtlik-kusega probleemi – kellele asi ei meeldi, võib ära koju minna.

Gümnaasiumiõpilastel, kel usuõpetus teiste tundide vahel, on vabatahtlikkuse rakendamine problemaatilisem.

Lähemal uurimisel ilmneb, et mõnes koolis on usuõpetuse vabatahtlikkusele apelleerinud äärmuslikesse kristlikesse konfessioonidesse kuuluvad lapsevanemad – isegi nende meelest ei ole koolis antav usuõpetus mittekonfessionaalne.

Omaette probleem on see, kui Tartu Ülikooli usuteaduskonnas usuõpetajaks koolitatu annab üldhariduskoolis ainet, mille ametlik nimetus on filosoofia või eetika. Kas ka sel juhul jääb aine omandamine vabatahtlikuks?

Nõukogude ajal räägiti filosoofia parteilisusest. Kas lähemas tulevikus muutub filosoofia klerikaalseks?

Tumedad teod

Tamme gümnaasiumis rääkis usuõpetaja Kristina sellest, kuidas põlev põõsas Moosesele tõotatud maad lubas. Ent kas ta räägib ka sellest, kuidas juudid ja palestiinlased tõotatud maa nimel vastastikku naisi ja lapsi tapavad?

Ja kas kristliku eetika raames räägib Kristina lastele Pärtliööst? Või Põhja-Iiri ususõdadest? Kuidas meenutab ta meie esivanemate ristimist tule ja mõõga abil?

Poolteist aastat tagasi kutsus keegi internetis minu nime all koolimajade seintele usuvastaseid loosungeid maalima. Lähemalt uurides selgus, et seda tegi justiitsministeeriumi arvutivõrgu kaudu usuteaduskonna lõpetanud kirikuõpetaja, tollane Tartu vangla kaplan. Ent sedagi võib pidada kristlikuks eetikaks...

Samal teemal: Usuõpetus koolis, TPM, 4.10.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Sponsoreeritud artiklid
näosaade
arvamusplats
Gallup

Kas peapiiskopi valimise teema puudutab teid?

Küsitluses on osalenud 4998 inimest
nädala näod
Gamefriik
Viimased uudised
TervisKõik
Majandus24Kõik
SportKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Postimees +Kõik
SOOV.EE
JuhtimineKõik
Sünnipäevad

Palju õnne!

Sven Grünberg

58

Sven Grünberg

helilooja

Hando Runnel, 76

luuletaja ja esseist

Toomas Kõrvits, 69

kujunduskunstnik, kitarrist ja laulja

Aili Aasoja, 65

sisearhitekt

Raul Rajangu, 54

maalikunstnik

Madis Milling, 44

naljamees ja näitleja

Indrek Mustimets, 44

ajakirjanik

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,805 EUR
GBP
1,262 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,018 EUR
=
Kursid seisuga: 21.11.2014
Postimehe google+ leht