Politsei vahistas kaks allilma autoriteeti

Rasmus Kagge
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahi alla võetud Haron Dikajev 2001. aastal Tallinna kavandatud mošee maketiga.
Vahi alla võetud Haron Dikajev 2001. aastal Tallinna kavandatud mošee maketiga. Foto: Postimees.ee

Keskkriminaalpolitsei vahistas ulatuslikus väljapressimises kahtlustatuna kaks Eesti allilmas väidetavalt suurt mõjuvõimu omavat ja tuntud autoriteeti – Haron Dikajevi ja Oleg Martovoi.

Varem korduvalt seadusega pahuksis olnud Dikajevil ja Martovoil löödi käerauad ümber randmete möödunud nädala alguses. Postimehe andmeil kahtlustab politsei, et nad pressisid ühelt tuttavalt mehelt vägivalla ähvardusel välja rahasumma, mis väidetavalt küündis ligi poole miljoni kroonini.

Kes oli väljapressimise ohver, mille eest täpsemalt raha nõuti ja milliseid võtteid tema mõjutamiseks kasutati, keeldusid uurimisega kursis olevad inimesed täpsustamast. Nimelt kahtlustatakse lisaks Dikajevile ja Martovoile samas kuriteos veel mitmeid inimesi, kellest osa on aga veel vabaduses.

Kümme aastat huvi all

«Kinnitan, et Dikajev on tõesti vahi all ja teda kahtlustatakse väljapressimises, kuid see on ka kõik, mida antud juhtumi kohta hetkel öelda võib,» selgitas Postimehele uurimist juhtiv Põhja ringkonnaprokurör Jüri Kasesalu.

Vähemalt kohtu jaoks olid Dikajevi ja Martovoi suhtes kogutud tõendid sedavõrd kaalukad, et 28. oktoobril andis Tallinna linnakohus prokurörile loa jätta kaks autoriteeti kuni pooleks aastaks vahi alla.

Nii Dikajev kui Martovoi on kriminaalpolitseinike huviorbiiti kuulunud ligi kümme aastat. Kaalukama tähtsuse omandasid mehed politseinike silmis 1995. aasta septembris, kui Tallinna tänavatel pidasid verist arveteklaarimist Krasnodari ja Tšetšeenia grupeering, mille üheks liidriks nimetas ajakirjandus tookord Dikajevit.

Korduvalt kohtu ees

Kriminaalpolitsei kahtlustas, et omavahel juba toona lähedalt suhelnud Dikajev ja Martovoi osalesid selle allilmasõja ühes verisemas episoodis, kus Mustamäel asuva restorani Kännu Kukk juures peksti julmalt läbi ning topiti autode pagasiruumi kolm Krasnodari rühmituse liiget. Neist kaks avastati hiljem tapetuna, ühe surnukeha aga jäigi leidmata.

Ehkki Dikajev anti esmalt kohtu alla, süüdistatuna krasnodarlaste tapmise organiseerimises, ei leidnud see tõendamist. Nii nagu süüdistus kolmikult ebaseaduslikus vabaduse võtmises. Viimaks mõistis kohus Haron Dikajevi 1996 süüdi üksnes illegaalse relva omamises ning karistas teda kaheaastase vangistusega.

1999. a seisis Dikajev Kännu Kuke peksmisloo eest taas kohtu ees ning siis juba koos Martovoiga, kuid nende süüdistus oli juba hulga leebem – huligaansus. Kui esimese astme kohus saatis mehed isegi selle eest vangi, siis ringkonnakohus mõistis nad õigeks.

2002. aasta septembri lõpus vahistas politsei Dikajevi uuesti, kahtlustatuna meediaärimehe Vitali Haitovi mõrva korraldamises.

Paari nädala pärast vabastati ta vahi alt ning kahtlused pole tänaseni tõendamist leidnud.

Samal, 2002. aastal sattus uuesti arestimajja ka Martovoi, sest politsei süüdistas teda Vasja Tatarlase hüüdnime all tuntud allilmategelase Vassili Matjuškini jõhkras peksmises.

Matjuškin suri paar päeva hiljem Mustamäe haiglas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles