Naine vajab kindlust, et ta tuleb emana toime

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hemi Sakkov peab vajalikuks lastetoetuse tuntavat tõusu, sest rahvastikku taastootvast beebibuumist ei ole praegu veel põhjust rääkida.

Eksisid need poliitikud, kes väitsid, et raha ei pane Eesti naisi sünnitama. Isegi lapse esimeseks eluaastaks mõeldud vanemapalk annab juba märkimisväärseid tulemusi. Naisele on tähtis veenduda, et tast hoolitakse, ja naine vajab kindlustunnet juhuks, kui lapsed on vaja üksinda üles kasvatada.

Eesti mees kui peretugi on vahel üsnagi ebakindel – ta võib hakata jooma, saada noorelt infarkti, minna pankrotti, lahkuda teise naise juurde vms. Osa meestest ei tahagi perekonna eest vastutada ega abielluda – nii on kergem ära minna.

Registreeritud abielus olevate sünnitajate hulk on kukkunud 44 protsendile. Aga kõik sündinud lapsed on vaja suureks kasvatada, anda neile hea haridus. Laste kasvatamine jääb pahatihti ainult naiste probleemiks.

Kahe tule vahel

Naised on sattunud kahe tule vahele. Ühelt poolt avaldab riik survet: sünnita nagu jaksad, või muidu sureb eesti rahvas välja. Teiselt poolt tekib suurest perest kogu elu vaesuses virelemise oht.

Mida suurem pere, seda vaesem. Mida rohkem on naisel lapsi, seda vähem on tal lootust paremale palgale (uurimiskeskuse Praxis andmetel). Töös edukad on ainult need naised, kellel ei ole lapsi või on kodus tugev tagala näiteks vanaema kujul.

Kõrgepalgalised riigikogulased ei kujuta ettegi, kui kehval järjel võib olla üks vapralt üksinda lapsi kasvatav naine või suur perekond, kus naine on kodune ema. Aga üksikema võib saada igast naisest – Eestis lahutatakse ju pooled abieludest. See aga tähendab, et 72 protsendil lastest on või on olnud laste äratoitmise pärast mures ja stressis ema.

Praegused seadused on ärimeeste tehtud, kõik selle heaks, et rikkad saaksid kiiresti veel rikkamaks. Kuid Eestil on praegu vaja mõtelda kaugema tuleviku, Eesti maa ja rahva allesjäämise peale.

Eesti huvides on, et poliitikasse tuleksid ja hakkaksid seadusi tegema need, kellest tulevik otseselt sõltub – eesti naised. Sest otsuse, kas sünnitada või mitte, teeb ikkagi naine. Suhtumine emadesse kui põhilistesse lapsekasvatajatesse peab meie ühiskonnas muutuma.

Eesti naised! Järgmistel valimistel tuleb meil kindlasti hääletada naiskandidaadi poolt sellisest parteist, kes väärtustab naiste lastekasvatamise tööd ja lubab selleks luua parimaid tingimusi.

Olematu beebibuum

Res Publica reiting kukkus siis, kui ta surus koos Reformierakonnaga läbi palgapõhise vanematoetuse. Pool Eesti elanikkonnast – naised – loodavad riigilt suuremat tuge laste kasvatamisel. Vanemapalk on hea asi, kuid igakuised lapsetoetused peavad olema oluliselt suuremad, sest emad vajavad abi ka pärast lapse aastaseks saamist.

Valitsuse väitega, et iga pere kasvatagu oma lapsed ise, ei saa nõustuda juba selle pärast, et lapsed on ka tulevased maksumaksjad, kes hakkavad looma väärtusi neilegi, kellel endal lapsi pole.

Auväärse daami Aino Järvesoo idee maksta 1000 krooni toetust igale lapsele kuni 18-aastaseks saamiseni vähendaks otseselt ebaõiglust ühiskonnas ja annaks naistele julgust sünnitada. See oleks ka tagatis, et juhul, kui elus halvasti läheb, ei pea lapsed tühja kõhtu kannatama.

Sümboolselt võib toetuse ka emapalgaks nimetada, näitamaks, et riik tunnustab naisi nende tänuväärt töö eest. Ja palga saab see, kes last tegelikult kasvatab, näiteks ka üksikisa või vanavanem.

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni eestvõttel tuli tänavu kevadel kokku Tartumaa Naisühenduste Ümarlaud, et koostada pöördumine üldsuse poole.

Tartu piirkonna 11 naisorganisatsiooni volitatud esindaja allkirjadega pöördumine sai edasi saadetud meediale ja Riigikogu esinaisele Ene Ergmale. Riigikogu sotsiaalkomisjonilt tuli peagi vastus lubadusega pöördumist arutada.

Ümarlaud leidis, et 2005. aasta eelarves tuleb leida raha lastetoetuste märgatavaks tõusuks, sest beebibuumist saab rääkida alles siis, kui aastas sünnib praegusega võrreldes 7000 last rohkem – just nii palju on puudu rahvastiku taastootmisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles