Koolijuhid soovivad andekate laste arendamiseks lisarahastust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis/Scanpix

Tallinna Reaalkooli ja Hugo Treffneri gümnaasiumi juhid tegid ettepaneku täpsustada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses andekate laste hariduslikud erivajadused ja neid ka eraldi rahastada.

Andekus kui hariduslik erivajadus on nii praeguses seaduses kui uues eelnõus sätestatud kui hariduslik erivajadus, mille tarvis korraldab kool õppe individuaalõppekava alusel, kuid sellega asi ka piirdub.

«Seetõttu võib eeldada, et andekus kui erivajadus on jäetud ka uues seaduseelnõus võrreldes teiste erivajadustega tagaplaanile ning õppe korraldamine koolides ilma spetsiaalse rahastamiseta,» kirjutab Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma ministeeriumile.

Tema ettepanekute järgi võiks riiklikult rahastatavat andekust määratleda olümpiaadide heade tulemuste alusel. Andekaks loetaks õpilane, kes saavutas olümpiaadil oma vanuseastmes maksimumpunktidest vähemalt 50 protsenti või oli esimese 30 protsendi hulgas.

Reaalkooli esitatud ettepanekutele oma toetuskirja lisanud Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ütles, et andekate laste arendamise ja motiveerimisega tegelemine on siiani riiklikult katmata.

«Kui täna on traditsioonilises mõttes erivajadusega ehk füüsilise või vaimse puudega lapsed suhteliselt hästi toetatud - sotsiaalpedagoogid, logopeedid töötavad koolides, siis andekate laste arendamise süsteemi üleriigiliselt ei ole,» selgitas Ojaveer.

Tema sõnul toimetab andekate lastega iga kool enda nappidest palgavahenditest nii palju kui suudab ja aega üle jääb. «Nendele lastele oleks vaja tähelepanu üleriigiliselt - ma ei mõtle ainult Hugo Treffnerit ja Reaalkooli - et märgata neid lapsi, kes tahavad ja suudavad enamat. Sest nemad tahaksid üleriiklikest tavaõppekavadest oluliselt rohkem,» rääkis Ojaveer.

Töökus andekuse oluline osa

Tema sõnul on alarahastatud just need koolid, kelle õpilased käivad palju olümpiaadidel ja osalevad mitmesugustel konkurssidel. «Praegu toetatakse nende laste arendamist Tartu Ülikooli Teaduskooli kaudu - minu meelest on see ebapiisav,» ütles Ojaveer.

Ojaveer ei pidanud alati ka tulemust kõige olulisemaks, sest lapse õpitahtele ja motivatsioonile pannakse tema arvates alus juba põhikooli ajal. «Töötahe ja töökus on andekuse üks väga oluline lüli!»

Haridusministeerium teatas, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõuga jätkub töö sügisel. «Tunnustame, et koolid osalevad aktiivselt eelnõu koostamise protsessis. Kõik ettepanekud arutatakse läbi riigikogu kultuurikomisjonis,» vahendas pressiesindaja ministeeriumi seisukohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles