Riigikogus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi arutava kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg peab oluliseks, et enne andekate õpilaste arendamiseks lisarahastuse kehtestamist tuleb läbi arutada, kes on andekas laps ja millised on kriteeriumid teda treenivale õpetajale.
Tallinna Reaalkooli ja Hugo Treffneri gümnaasiumi juhid tegid ettepaneku täpsustada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses andekate laste hariduslikud erivajadused ja neid ka eraldi rahastada. Ettepanek tehti praegu seetõttu, et riigikogu kultuurikomisjonis jätkub sügisel töö uue seaduseelnõu ning riikliku õppekavaga.
«Kõigepealt peaksime suutma korralikult defineerida, kes on andekas laps, millised on need kriteeriumid. Põhimõtteliselt on need lapsed muidugi erivajadustega, kuid kuidas seda kindlaks teha?» arutles Kreitzberg. «Teine küsimus minu jaoks on see, kas andekat last ei peaks mitte õpetama andekas õpetaja.»
Samas pidas ta teemat väga oluliseks ja oli veendunud, et kui sügisel algab kultuurikomisjonis uuesti seaduse arutelu, oodatakse sellele ka psühholoogide samasisulisi ettepanekuid.
«Peame ka välja arvutama täiendavad rahalised kulutused ja väga täpselt kokku leppima, millised õpilased me lisarahastuse alla loeme. Samuti peab defineerima, millised on need õpetajad, kes neid treenima hakkavad - kahtlustan, et ka nemad peaksid olema andekad,» rõhutas Kreitzberg.
Ta arvas, et andekate õpilaste harimiseks võiks pearaha olla umbes 20 protsenti suurem.
«Tuleb mõelda, kui suur on tundide maht, mis treeningutele läheb - võib-olla 20 protsenti tekib lisatööd nädalas, rohkem küll mitte, sest inimene tahab ka puhata ja magada,» arutles ta.
Kreitzberg osutas tähelepanekutele, et erikoolides, kus liiga palju surutakse mingit ainet peale, kaotavad õpilased selle vastu lihtsalt huvi.
Kreitzberg uskus, et lisarahastust eriti kuritarvitama ei hakata, sest olümpiaadidel käijate hulk on protsentuaalselt ikka väga väike.