Eesti Lastevanemate Liidu esimees Enn Kirsman pooldab koolijuhtide ettepanekut, et riik võiks koolidele maksta lisaraha andekate laste arendamiseks.
Lastevanemate liit: olümpiaadil osalemine pole andekuse mõõdupuu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirsman oli nõus Tallinna Reaalkooli ja Hugo Treffneri gümnaasiumi juhtide seisukohaga, et praegu rahastatakse riiklikult küll nõrgemate õpilaste aitamist, kuid andekate laste arengukeskkonna loomine on jäetud koolide enda kanda.
«Eesti kurblooline paratamatus on see, et koolides tegeletakse peamiselt keskmikuga, tugevamate arendamiseks ei jätku õpetajatel aega. Nõrgemaid veetakse järele, neil on oma tugisüsteemid ja järeleaitamistunnid, aga ma küll ei ole väga kuulnud, et olümpiaadiks õpilaste ettevalmistamise eest õpetajale väga makstakse, võib-olla mõnes üksikus koolis, kus võimalik,» rääkis Kirsman.
Kui riik seaduses sätestab, et ka andekad õpilased on hariduslike erivajadustega, peaks ta nendesse lastesse ju suhtuma samamoodi kui nõrgematesse, märkis Kirsman.
«Ka tavalises koolis võib olla õpilane, kes tahaks ja oleks võimeline suurepäraseid tulemusi saavutama, aga õpetajal pole mahti või oskust temaga tegeleda.»
Kirsman ei pidanud andekuse kriteeriumiks vaid olümpiaadidel osalemist. Millega aga seda siis mõõta, ei osanud ta välja pakkuda.
«Kindlasti on iga inimene mingil alal andekas. See tähendaks, et igale õpilasele leitakse valdkond, kus teda saaks rohkem arendada, kui tavaprogramm ette näeb. Iga inimene on milleski andekas,» arvas ta. «Kui see süsteem ande ülesleidmist toetab, siis ma igati tervitan seda.»
«Võib-olla võiks olla mingi arvestatav test... Kui pärast seda vanematele öeldaks, et näete, matemaatikas on teie laps nõrk kolm, aga ta on väga hea ruumilise tajuga ja meil oleks talle pakkuda näiteks arhitektuuriring või mingid täiendavad koolitused ning selleks olemas ka vahendid, siis ma ei usu, et on mõni lapsevanem, kes ei taha oma lapse annet arendada,» arutles Kirsman.
Tallinna Reaalkooli ja Hugo Treffneri gümnaasiumi juhid tegid ettepaneku täpsustada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses andekate laste hariduslikud erivajadused ja neid ka eraldi rahastada.
Reaalkooli saadetud kirjas soovitati riiklikult rahastatavat andekust määratleda olümpiaadide heade tulemuste alusel. Andekaks loetaks õpilane, kes saavutas olümpiaadil oma vanuseastmes maksimumpunktidest vähemalt 50 protsenti või oli esimese 30 protsendi hulgas.